Mittesiduva resolutsiooni poole hääletas 193-liikmelisel peaassambleel sada riiki, 11 oli vastu, 58 jäi erapooletuks ja 20 jättis hääletamata, vahendab AFP.

„Ma olen hääletusega väga rahul... ülekaalukas enamus maailma riikidest toetas seda resolutsiooni,“ ütles Ukraina välisministri kohusetäitja Andri Deštšõtsja.

Deštšõtsja kutsus rahvusvahelist üldsust üles resolutsiooni teksti toetama, lootuses, et ülekaalukas toetus hoiab ära Venemaa edasise sissetungi Ukraina territooriumile.

Lääne diplomaadid soovisid saavutada hääletusel suurt enamust, et teha Venemaale selgeks, et ta on isolatsioonis, kuid kardeti, et suur hulk riike jääb erapooletuks.

Venemaa esindaja ÜRO-s Vitali Tšurkin väitis, et hääletustulemused on Vene diplomaatia moraalne võit, sest „ligi pool“ ÜRO liikmesriikidest ei toetanud resolutsiooni.

„Suurenev arv riike hakkab aru saama olukorra keerulisusest ning Krimmi tegevuse ja Vene Föderatsiooni motiividest,“ ütles Tšurkin.

Samas sai resolutsioon suurema toetuse kui 2009. aastal vastu võetud sarnane dokument Gruusia küsimuses.

Resolutsiooniprojekti esitas Ukraina ja see oli kirjutatud mõõdukas keeles, lootuses saada maksimaalselt poolthääli, ning selles ei mainita otseselt Venemaad.

Resolutsiooni vastu hääletanud riigid olid Armeenia, Valgevene, Boliivia, Kuuba, Põhja-Korea, Venemaa, Nicaragua, Sudaan, Süüria, Venezuela ja Zimbabwe.

Erapooletute hulgas olid Afganistan, Hiina, India ja Pakistan ning mitmed Lõuna-Ameerika riigid.

Hääletamata jätsid näiteks Iisrael ja Iraan.