Szijjártó ütles, et kavatseb seetõttu algatada Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel järgmisel esmaspäeval Luxembourg’is assotsiatsioonileppe ülevaatamise.

Szijjártó kinnitas, et haridusseadus loob ungarlaste ja teiste rahvusvähemuste jaoks Ukrainas halvema olukorra, kui oli Nõukogude Liidu ajal. Pärast asjade seisu arutamist Ukraina ungarlaste esindajatega teatas Szijjártó, et pooled jõudsid ühemõttelisele järeldusele, et haridusseadus teeb võimatuks ungari koolide tegevuse ning kaotab seni olemas olnud õiguse õppida emakeeles keskastme ja vanemate klasside õpilastele. Sellega rikub Ukraina kõiki varem võetud rahvusvahelisi kohustusi, kinnitas Szijjártó.

„Sellist asja ei saa me lubada. Ungari valitsus seisab sellistele sammudele kõige otsustavamal viisil vastu,“ hoiatas Szijjártó.

Ainsaks viisiks Ukraina mõjutamiseks peab Szijjártó rahvusvahelise surve tugevdamist Kiievile.

Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas haridusseaduse 25. septembril. Selle üle on muret väljendanud mitmed riigid: Poola, Rumeenia, Ungari, Kreeka, Bulgaaria ja muidugi Venemaa. Porošenko andis välisministeeriumile ja haridusministeeriumile korralduse viia läbi vajalikud konsultatsioonid Euroopa partneritega, sealhulgas Euroopa Nõukoguga.

Ukraina haridusministeerium kinnitas, et uue seaduse keelesätted ei riku Euroopa regionaalkeelte ja vähemuskeelte hartat ega rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni.

Uue seadusega kehtestatakse Ukrainas 12-klassiline keskharidus ning haridusprotsessi keeleks on riigikeel – ukraina keel. Ukraina rahvusvähemuste esindajatele tagatakse õigus õppele kogukondlikes asutustes hariduse saamiseks riigikeele kõrval ka vastava rahvusvähemuse keeles.