ÜLEVAADE | Loe, kes ikkagi on need 12 jalkapoissi ja treener, kes koopast päästeti. Kas koopasse mindi ühe poisi sünnipäeva tähistama?
Peerapat Sompiangjai (hüüdnimi: Night), 17
Nightil oli juuni teises pooles sünnipäev. Vanemate sõnutsi pidu ära ei jää, tuleb nüüd, mil ta viimaks koju saab. BBC kirjutab, et tegelikult võisid jalkapoisid ja treener minna koopasse just seetõttu, et seal Nighti sünnipäeva tähistada. Neil olid ühes maiustused ja muud snäkid. Just need varud aitasid mitmeid päevi ilma välise abita hakkama saada.
Chanin Vibulrungruang (hüüdnimi: Titan), 11
Poistest noorim - ta alustas jalgapalli mängimist seitsme-aastaselt. Kui esiti mängis ta lihtsalt sõpradega, siis hiljem liitus jalgpalliklubiga.
Panumas Sangdee (hüüdnimi: Mig) 13
Jalgpalliklubi peatreeneri Nopparat Kantawongi sõnutsi on Mig oma tiimikaaslastest pikem ja ka muidu suurem, ent ta on väga väle ja osav.
Duganpet Promtep (hüüdnimi: Dom), 13
Ta on võistkonna kapten. Kuuldavasti on tema vastu huvi tundnud mitmed Tai professionaalsed võistkonnad. Ta olevat suur motivaator ning võistkonnakaaslaste poolt hinnatud. Nopparat Kantawongi ütles BBC-le, et mängijad väljakul vajavad sellist kaptenit, kes suudab neid toetada ja aidata probleeme lahendada.
Adul Sam-on, 14
BBC kirjutab, et Adul sündis Myanmaris, kuid lahkus oma perekonna juurest, et kolida Taisse - seal on tal võimalik saada parem haridus. Ta räägib näiteks ka inglise keelt. Just tema oli see, kes võistkonnaliikmetest suhtles Suurbritanniast pärit sukeldujatega. Kuigi koopas kinni, oli võimalik kirjavahetus. Adul andis oma vanematele teada, et igatseb neid väga. Vanemad saatsid vastu kirja, kus ütlesid, et palvetavad poja ja ta sõprade eest.
Somepong Jaiwong (hüüdnimi: Pong), 13
Poisi õpetaja Manutsanun Kuntun ütles AFP-le, et Pong on väga rõõmsameelne ja armastas jalgpalli kõrval teisigi spordialasid. "Tema unistuseks on saada jalgpalluriks ning esindada Tai koondist."
Mongkol Booneiam (hüüdnimi: Mark), 12 või 13
Õpetajad kirjeldavad Marki kui enesekindlat noormeest, keda koolikaaslased austasid. Tema isa Thinnakorn Boonpiem ütles AFP-le, et poeg on väga heasüdamlik ja armastab jalgpalli kõrval ka kooliõpinguid.
Nattawut Takamrong (hüüdnimi: Tern), 14
Kirjas vanematele ütles Tern, et tema pärast pole vaja muretseda. Vanemad kirjutasid vastu: "me pole sinu peale pahased ega süüdista selles, mis juhtus. Me ootame sind koopa ees."
Ekarat Wongsukchan (hüüdnimi: Bew), 14
Kirjas emale lubas Bew, et kui ta välja saab, aitab emal toidupoodi ülal pidada.
Prajak Sutham (hüüdnimi: Note), 15
Teda on lähedased kirjeldanud kui nutikat ja samas väga vaikset noormeest.
Pipat Pho (hüüdnimi: Nick), 15
Oma vanematele saadetud kirjas oli ta optimistlik ja ütles, et loodab peagi oma perekonda näha.
Pornchai Kamluang (hüüdnimi: Tee), 16
"Ärge muretse, olen õnnelik," kirjutas ta oma vanematele.
Treener Ekapol Chantawong (hüüdnimi: Ake), 25
Ake sündis Myanmaris ja kaotas noores eas oma vanemad. Ta oli mitu aastat budistlik munk, ent siis otsustas end tõestada spordis, temast sai treener. Budismist oli abi nüüd koopas - ta õpetas poistele, kuidas energiat säästa ja mediteerida. Ka Ake saatis koopas oleku ajal kirja, seda poiste lähedastele. Ta vabandas, et viis poisid koopasse.
"Luban, et hoolitsen nende eest," toonitas ta. Meedias kajastatakse, et kokkuvõttes oli Ake praeguseks füüsiliselt kõige kehvemas seisus. Neil endil kaasas olnud toidust ei söönud ta praktiliselt midagi, soovides kõik poistele jätta. Ake saatis kirja oma tädile ja vanaemale, kus rõhutas, et temaga on kõik korras. "Ärge muretsege minu pärast väga palju, hoolitsege oma tervise eest."
