Muu hulgas märgib Clinton, et välisministrina eraserverist saadetud e-kirjade tõttu tekkinud skandaali ajal oleks ta mullu tahtnud vaenulikest Kongressi liikmetest ja ajakirjanikest voodoo-nukke teha ja need nõelu täis torkida.

„Eelkõige olin raevus enda peale,“ kirjutab ta. „See oli rumal viga, aga „skandaal“ oli veelgi rumalam.“ Samuti tõdeb ta, et demokraatide kampaanias nappis jõulisust ja tunnistab, et seal puudus kirg ja innukus, mis oli kohal abikaasa Bill Clintoni 1992. aasta kampaanias. Lisaks väljendab Clinton kahetsust, et nimetas Donald Trumpi toetajaid sõnaga „deplorables“ (e. k. haletsus- või laiduväärsed inimesed), andes sellega konkurendile relvad kätte.

Trumpi kampaaniale antud kiitus ei kõla siiski komplimendina. „Mina tegin traditsioonilist presidendikampaaniat, mida iseloomustasid hoolega läbi mõeldud poliitilised valikud ja suure vaevaga kokku pandud koalitsioonid,“ kirjutab ta. „Trump aga viis läbi tõsielutelesõud, mis tegeles osavalt ja järjekindlalt ameeriklaste viha ja kibestumise õhutamisega.“

Eelkõige aga on Clintoni hinnangul tema kaotuses muud faktorid nagu Vene häkkerid, valimiste eel e-kirjade skandaali asjus juurdluse algatanud FBI juht James Comey, naiskandidaadi suhtes skeptiline ühiskond ja USA valimissüsteem, kus Clinton kõige rohkem hääli kogunud kandidaadina ikkagi võitjaks ei osutunud.

„Ma ei kandideerinud lihtsalt Donald Trumpi vastu, vaid ka Vene luureaparaadi, eksiteel FBI direktori ja jumalast hüljatud valimiskogu vastu,“ kurdab Clinton. „Kui FBI direktor poleks viimastel päevadel dramaatiliselt sekkunud, oleksin Valge maja endale võitnud.“ Väljaande Washington Examiner reporter luges esimeses paaris peatükis kokku üheksa erinevat põhjendust, miks Clintoni kaotuses oli süüdi keegi teine.

Ka Sanders jäi Clintoni hinnangul kampaania ajal talle liiga kauaks kaikaid kodaratesse loopima, selle asemel, et kaotusega varakult leppida. „Et Bernie käitus, nagu talle kuuluks poliitilise puhtuse monopol, oli enam kui frustreeriv,“ märgib Clinton. President Barack Obama olevat temal endal aga palunud Sandersi-vastastest rünnakutest hoiduda. „Tundsin end nagu hullusärgis,“ kirjutab Clinton.

New York Timesi kriitik Jennifer Senior kirjutab, et samade kaante vahel oleks korraga nagu mitu erinevat raamatut. „See on aus ja musta huumoriga kirjutatud aruanne sellest, mis tuju autorit pärast Donald J. Trumpile kaotamist valdas,“ märgib leht. „See on lahkamine, kus ta on ise nii koroneri kui laiba osas. See on feministlik manifest. See on kirglik arveteõiendamine. See on sõnavõtt James B. Comey, Bernie Sandersi, meedia, James B. Comey, Vladimir Putini ja James B. Comey vastu. See on ülevaade Vene spioonide tegevusest. See on Trumpi tümitamine.“ Kokkuvõttes tõdeb kriitik: „See raamat on lugemist väärt.“

Trump reageeris Clintoni raamatule põlastavalt. „Petisest Hillary Clinton süüdistab enda valimiskaotuses kõiki (ja kõike) peale enda,“ kirjutas president kolmapäeva õhtul Twitteris. „Ta kaotas debatid ja kaotas suuna!“

Raamatut kommenteeris ka Bernie Sanders. „Minu vastus on see, et praegu on õigem vaadata edasi ja mitte tagasi,“ ütles Sanders kolmapäeval ja lisas, et on ise senaatorina praegu keskendunud Trumpi poliitika vastu võitlemisele.