Aktsiooni koordinaator Juri Lutsenko sõnul on meeleavalduste eesmärgiks näidata president Kutšmale, et riigis on tekkinud tugev opositsioon, mis suudab võimulolevale režiimile vastu hakata.

Parlamendiliige Tarass Tširnovil kinnitas, et aktsioonil osalenud tegid “veel ühe sammu demokraatliku Ukraina ülesehitamise poole, ehkki sel teel olevat juba tuhandeid ukrainlasi hukkunud”. Tširnovil innustas rahvast võimudele julgemini vastu hakkama, kuna “nagu 10 aastat tagasigi seisavad meie taga tõde ja suur rahvusidee”.

Harkivist kohaletulnud poeet Sergei Žadan luges miitingul ette oma võimusid hurjutava luuletuse, gruusia ansambli “Tšornõi Veresen” neiud laulsid oma hõimukaaslase — ajakirjanik Georgi Gongadze mälestuseks.

Lvivis pühapäeval kokku tulnud nn. rahvatibunal mõistis Ukraina presidendi Leonid Kutšma süüdi riigireetmises, võimu usurpeerimises, korruptsioonis, rahva genotsiidis, sõnavabaduse ahistamises ja seotuses ajakirjanik Georgi Gongadze surmaga.

Lvivi võimud üritasid presidendivastase aktsiooni toimumist igati takistada. Tinglik kohtumõistmine peeti hoones, kus asuvad mitme marurahvusliku organisatsiooni peakorterid ning mille halli tassiti hiljaaegu avariiseisus raamatukogu fondid. Pääs siseruumidesse on lükandtrellidega tõkestatud.

Improviseeritud kohtumõistmine toimus kõigi kohtukaanonite järgi. Kuna presidendi “advokaadiks” kutsutud oblastivalitsuse juht Stepan Sentšuk jättis kohale ilmumata, määrati tema asemele presidendile “ühiskondlik advokaat”. Vandemeeste kogu, mida juhtis omaaegse Ukraina Vabastusarmee komandöri poeg Roman Šuhhevitš, tunnistas presidendi üksmeelselt süüdi kõigis viies süüdistuspunktis.

Kohtu eesistuja Lvivi streigikomitee jurist Andrei Sokolov määras Kutšmale karistuseks eluaegse vangistuse.

Mingeid ektsesse improviseeritud kohtuprotsessi ajal ei esinenud, miilits hoidis toimuval silma peal.