„Me peame tõsiselt analüüsima Ukraina ja Venemaa vahelise lepingulise ja õigusliku baasi olukorda. See puudutab lepingute kogu spektrit. Selline analüüs tuleb läbi viia olukorra deeskaleerumise ja võimalik, et isegi Musta mere regiooni demilitariseerimise kontekstis,“ ütles Deštšitsa. Ta rõhutas, et Ukraina uued võimud peavad Venemaa viimase aja tegevust agressiooniks ning kavatsevad paluda läänelt sõjalist abi juhul, kui Vene väed hakkavad relvi kasutama, vahendab Lenta.ru.
Juba varem kutsusid Ukraina poliitikud üles tühistama kokkulepped Vene vägede viibimise kohta Krimmis. Sellise üleskutsega esines 1. märtsil erakonna UDAR juht Vitali Klõtško.
Osa Venemaa Musta mere laevastikust paikneb praegu Sevastopolis. Esialgu vaadati Venemaa Musta mere laevastiku Ukraina territooriumil viibimise staatus ja tingimused üle nii, et ta oleks jäänud oma baasidesse kuni 2017. aastani. 2010. aasta aprillis pikendati aga Musta mere laevastiku Krimmis viibimise tähtaega kuni 2042. aastani. Kiiev sai vastutasuks hinnaalanduse Vene gaasile.
