Ukraina pearabi ütles ajalehe Segodnja, et president Viktor Juštšenko astus selle sammu pärast seda kui „sai selgeks, et tal pole enam poliitilist tulevikku".

„See on hirmus löök Ukraina rahvusvahelisele mainele. Ja kahjuks tuleb seda suppi helpida juba uuel võimul," ütles ordeni „Teenete eest Ukraina ees" kolmanda järgu saanud kohalike juutide usujuht Asman.

Ukraina president Viktor Juštšenko kuulutas Teise maailmasõja ajal okupatsioonivägedega riigi iseseisvuse eest võidelnud Stepan Bandera 22. jaanuaril rahvuskangelaseks, mis pälvis koheselt Moskva terava kriitika.

Juštšenko sõnul olid miljonid ukrainlased juba palju aastaid oodanud Banderale kangelastiitli andmist. Bandera seisis rahvusliku idee ja võitles sõltumatu Ukraina riigi eest, lisas president.

Stepan Bandera juhitud OUN-i rahvuslased taotlesid Ukrainale iseseisvust eest ning organisatsiooni sõjaline tiib UPA (Ukraina Vastupanu Armee) võitles eri aegadel nii SS-i, Saksa ja Nõukogude armee ning poolakate Armia Krajowa vastu.

Bandera jätkas koos oma toetajatega 1950-ndate aastateni võitlust Nõukogude võimuga ning pages seejärel Lääne-Saksamaale. Bandera suri 1959. aastal Münchenis, kus ta mürgitati KGB agendi poolt.