Zaporižžja morgi toodi üheksa piinamisjälgedega surnukeha, mis kuuluvad ilmselt Ukraina sõduritele. Anonüümseks jäänud kohalik allikas ütles Raadio Vabadusele, et mehed langesid Donbassis Kremli toetatud mässuliste kätte vangi. Allikas esitas üle saja foto piinamisväidete tõestuseks. Raadio Vabadus teatas, et ei näita neist enamikku eetilistel põhjustel. Fotod tegid ilmselt surnukehi uurinud kohtumeditsiinieksperdid, teatab Human Rights in Ukraine.

Allika teatel oli vähemalt kolm meestest üles poodud ning peaaegu kõigil olid silmad välja torgatud. Paljudel olid jäsemed ja põlved üheksamillimeetriste kuulidega läbi lastud, ilmselt Makarovi püstolist. Surnukehadel oli ka noahaavu.

Fotosid uuris piinamistjuhtude tuvastamisel märkimisväärseid kogemusi omava ühiskondliku organisatsiooni Donetski Memoriaal juht Oleksandr Bukalov. Ta usub, et on väga tõenäoline, et tegemist on piinatud vangidega. Bukalov rõhutas, et tuleb läbi viia täielik kohtumeditsiiniline ekspertiis, kuid fotode põhjal usub ta, et mehi on piinatud ja vigastused on tekitatud siis, kui nad veel elus olid. On ebatõenäoline, et näiteks kuulihaavad ja muud vigastused jäsemetel oleksid juhuslikud.

Materjali mässuliste poolt piinatud inimeste kohta avaldas ka ajaleht New York Times, viidates Donetskist pärit Aleksandri näitele, kelle peatasid kaks meest Donetski rahvavabariigist. Aleksandrile öeldi, et kui ta meestega kaasa ei lähe, lastakse ta kohapeal maha.

Mässulistel on teedel kontrollpunktid ja nad vahistavad tihti inimesi. Kohalikud elanikud ja endised vangid räägivad, et enamikes kontrollpunktides on maa-alused koopad vangide jaoks, keda sunnitakse tegema majapidamistöid ja kraave kaevama.

Kõige hullemat Stalini aega meenutava rutiinina kogunevad naised Donetskis julgeoleku peakorteri nurgale, et saada teada oma kadunud poegade ja meeste saatus. Kord päevas tuuakse välja kinnipeetavate nimekiri.

24. augustil korraldasid Donetski rahvavabariigi mässulised läbi Donetski „vangide paraadi“. Tegemist oli Genfi sõjavangide kohtlemise konventsiooni otsese rikkumisega ning seda peaks ilmselt vaatlema sõjakuriteona.

Sama kehtib ka Irõna Dovgani kohtlemise kohta, keda sunniti seisma ühel Donetski ristmikul Ukraina lippu mässituna koos sildiga, millel oli kirjas, et ta on spioon ja „tapab meie lapsi“. Laialdaselt avaldati foto, millel üks naine Dovgani piinab ja peksab, samal ajal kui automaadiga mees pealt vaatab.

Mässulised võtsid Dovgani kinni 24. augustil. Ta ise rääkis, et avalik piinamine oli selle päeva õudustest vaid väike osa. Ta palvetas, et sureks.

Dovgani „süü“ seisnes selles, et ta kogus aktiivselt hädavajalikku toitu, tekke, ravimeid ja raha Donbassi kaitsvatele Ukraina sõduritele.

Avalik alandamine on veel üks näide Venemaa väljakuulutamata sõja räpasest taktikast. Tohutu hulk raha kulutatakse vihakülvamisele ja propagandale.

Viktoria Gerassimjuk intervjueeris üht 24. augustil marsisammul läbi Donetski aetud vangi Olegi, kes vabastati pärast kolmenädalast vangistust 8. septembril. Teda hoiti neljaruutmeetrises augus, teda tulistati jalga ja tal rebiti küljest kõrv. Need vigastused polnud aga sugugi kõige hullemad asjad, mis ta pidi läbi tegema.

Oleg on sõdur ja ta võeti vangi pärast kontrollpunktis peatamist tema väljaõppekohas kokana töötanud naise poolt reedetuna.

Alguses viidi Oleg Makijivkasse, kus rahvahulk, kelle hulgas olid ka naised, teda mõnitas, ning seejärel ühte hoonesse, kus pandi puust toolile istuma. Sisenes suur tšetšeen ja kuulutas, et Oleg on snaiper. Tšetšeen võttis välja noa ja ähvardas tema kehast tükke välja lõigata, kuni ta üles tunnistab. Tšetšeen ütles, et lubas viia oma isale „ukropi“ kõrva. Ta võttis aiakäärid ja lõikas küljest osa Olegi kõrvast.

Olegi peksti kumminuiadega ja talle anti elektrilööke. Pidevalt ähvardati ta tappa. Ühe ülekuulamise ajal tulistas teine habemega tšetšeen Olegi jalga, „et ta ei saaks ära joosta“, ning ähvardas tulistada põlve ja saata koju sandina.

Oleg visati mitme meetri sügavusse auku. Seal haises tugevalt uriini ja rooja järele, millest võis järeldada, et ta ei olnud esimene, kes seal viibis.

Teda hoiti augus esimesed kaks päeva, ei antud süüa ega juua ning sunniti jooma oma uriini. Seejärel toodi Oleg välja, lasti arstil ta haav kinni siduda ja visati uuesti auku.

Mingil hetkel suutis Oleg vaadata, mis tema ümber toimub, ja nägi mitmeid „roboteid“. Need on mässuliste poolt vangistatud inimesed, kellel kästakse nende heaks 25 päeva füüsilist tööd teha. Neid oli 8-10 ja nad vahetusid.

See on väike osa Olegi jutustusest piinamisest ja väärkohtlemisest, mida ta taluma pidi. Tema jutustus on üks paljudest.