Venemaa parlamendi alamkoha ehk riigiduuma valimisi nähakse kui eelproovi Vladimir Putini arvatava presidendikampaania jaoks 2018. aastal, vahendab uudisteagentuur Reuters.

On ka küsimus, kas Kremlil õnnestub tänavustel valimistel vältida suuremate rikkumiste aset leidmist. Tegemist on esimeste riigiduuma valimistega alates 2011. aastast, mil võltsimissüüdistuste järel tuli pealinna Moskva tänavatele võimupartei vastu meelt avaldama ja korduvalimisi nõudma tuhandeid inimesi.

Valimisjaoskondade uksed avati laupäeva õhtul Eesti aja järgi kell 23 Aasia mandri kirdepoolseimas servas Tšukotka poolsaarel ja suletakse riigi läänepoolseimas punktis Kaliningradi oblastis Eesti aja järgi täna õhtul kell 21.

Ühtsel Venemaal, mida juhib Vladimir Putini lojalist Dmitri Medvedev, on hetkel riigiduuma 450 kohast 238. Võimupartei domineerib ka kohalikes parlamentides ja kontrollib riigitelevisiooni, kust suurem osa venelastest igapäevaselt informatsiooni ammutab.

Võimupartei võib kindel olla ka kolme teise duumaerakonna toetusele ja naudib oma seotust 63-aastase Putiniga, kes on võimul presidendi või peaministrina juba 17. järjestikust aastat ja kelle isiklik toetusreiting on jätkuvalt hinnanguliselt 80 protsenti.

Liberaalne opositsioon, kellel on samal ajal riigiduumas ainult üks liige, kurdab, et neil ei ole võimalik saada eetriaega riigitelevisiooni kanalites ja on ühtlasi Kremli-meelsete provokaatorite pidevate rünnakute all,

Sellegipoolest loodab opositsioon, et suudab tänavustel valimistel võtta kaks tosinat kohta. Värske avaliku arvamuse küsitluse kohaselt võib neil tõepoolest õnnestuda mõne koha napsamine, aga välistada ei saa ka esindatusest täielikku ilmajäämist.

Putini sõnul on veel vara rääkida, kas ta kavatseb 2018. aastal neljandaks ametiajaks presidendiks kandideerida, Kui ta seda teeb ja võidab, oleks ta võimul kuni 2024. aastani, kauem kui Leonid Iljitš Brežnev, kes oli Nõukogude Liidu eeotsas 18 aastat kuni oma surmani.

Võimupartei üritas kinnitada, et tegemist saab olema lähiajaloo kõige ausamate valimistega. Samal ajal muudeti valimiste korda aga nii, et vaatlejad tohivad tegutseda ainult ühes jaoskonnas, kusjuures vaatleja peab end jaoskonna juurde registreerima vähemalt kolm päeva enne valimisi. Teisisõnu oli võimudel valimispäevaks täpselt teada, millistes jaoskondades kindlasti vaatlejaid jalus ei ole.

Ühtlasi on parlamendivalimistel ka vormiline muutus. Vana süsteemi järgi ehk parteinimekirjade alusel valitakse seekord 550 saadikust ainult pooled, ülejäänud valitakse ühemandaadilistes ringkondades majoritaarse süsteemi alusel. Riigi ainsa sõltumatu valimisvaatleja Golosi hinnangul on ringkonnad moodustatud nii, et soosida Ühtse Venemaa kandidaate.

Esimesi lävepakuküsitluste tulemusi on oodata Eesti aja järgi kell 21.