Lõplik ülestunnistus tuli ilmsiks tema vastilmunud autobiograafias "Autsider: minu elu", vahendab BBC.

Menukirjaniku sõnul sai kõik alguse, kui talle lähenes agent, kes palus neile edasi rääkida, et mis juhtus 1967-1970 kestnud Nigeeria kodusõjas.

"Viimases Biafra sõjas ma saatsin... nii ajakirjanduslikku infot meediale kui ka teisi raporteid oma uutele sõpradele," rääkis kirjanik.

Tema sõnul tahtis MI6 näiteks teada, et kas on tõsi, et paljud lapsed surevad. Kuigi välisteenistused seda diktaatorliku valitsusega heade suhete ootuses eitasid, siis nii see autori sõnul tõesti oli ja seda ta ka luurele toona kinnitas.

Pärast oma menuki "Šaakali päev" kirjutamist 1971. aastal jätkas mees aga näiteks missioone Lõuna-Aafrikas, Ida-Saksamaal ja Rodeesias.

"See oli tavaliselt telefonikõne: "Saame me kohtuda - miks sa ei võiks meiega lõunaks ühineda? Meil on väike probleem - kas sa võiksid hüpata läbi Ida-Berliinist ja tuua meile sealt midagi"," rääkis menuautor Sky Newsile.

Kuigi Forsyth väitis, et sisuliselt mingit kasu ta sellest ei saanud ja et "tollal paljud vabatahtlikud tegid riigi heaks asju - seda ei peetud veidraks", siis tunnistas ta, et mitme romaani puhul kiitis MI6 heaks muidu tundlikuid kohti.

"Mul oli number, kuhu sain helistada... küsisin, et kas on OK? Seepeale konsulteerisid nad ülemustega," kirjeldas mees.

Fännid kahtlustasid juba pikka aega, et nüüd 77-aastane Forsyth kirjutas liialt realistlikke spiooniromaane ja oli seega seotud Briti luurega.

Forsyth, kes on seni müünud ligi 70 miljonit raamatut, on eelkõige tuntud teoste "Šaakali päev", "Odessa failid" ja "Sõjakoerad" autorina. Tema raamatutest on tehtud ka hulk filme.