Bouanane’i süüdistatakse kahes terroristlikel eesmärkidel toime pandud mõrvas ja kaheksas terroristlikel eesmärkidel toime pandud mõrvakatses. Mees on teod üles tunnistanud, kuid kaitse eitab nende ettekavatsetust ja terroristlikku eesmärki, vahendab Yle Uutiset.

Bouanane rääkis algul advokaadi küsimutele vastates kohtus, et läks kuriteo toimepanemise päeva hommikupoolikul Kaarinast Turu kesklinna, käis mošees palvetamas ja filmis oma „teate”, mille pani üles internetti. Sotsiaalmeediasse pani ta endast pildi. „Teate” all mõtleb mees ilmselt oma niinimetatud manifesti. Seejärel läks Bouanane enese sõnul bussijaama. Süüdistatava sõnul algas seejärel kohutav mürgel, sest talle ei meeldi teistele inimestele otse silma vaadata. Talle tundus, et kõik vaatasid talle otse silma. Seejärel muutus olukord ebamugavaks ja Bouanane otsustas enda sõnul ära minna. Eeluurimise käigus on ta rääkinud, et nägi ajateenijat, kelle ründamisele ta bussijaamas mõtles.

Bouanane’ilt küsiti mitu korda sama küsimust ühe ohvriga kohtumise kohta, aga ta väitis, et ei saa küsimusest aru. Alguses ta vaikis ainult ja naeris omaette. Mehel on olnud probleeme tõlgiga ja ta on korduvalt tõlgi üle naernud, kui tõlk ei ole teda mõistnud. Bouanane on vastanud mõnedele küsimustele ka soome keeles.

Bouanane ütles, et mäletab esimesi ohvreid, aga täpseid mälestusi vägivallategudest tal ei ole. Eeluurimise ajal on Bouanane rääkinud, et mäletab 2-5 ohvrit. Viiendast ja kuuendast ohvrist rääkides žestikuleeris Bouanane kätega, näitas, kuidas ta neid lõi. Alguses oli tema sõnul plaan lüüa nii, et pea tuleb otsast, aga ta ei teinud seda. Bouanane ütles, et ei vaadanud ründamise ajal ohvritele näkku. Vähemalt ühe ohvri kohta vaatas Bouanane, et see on soomlane. Ta väitis, et ründas vastutulijad nii öelda möödaminnes.

Politsei tulistas Bouanane’i kinnipidamisel jalga. Bouanane’i sõnul uskus ta kohe politseid nähes, et teda tulistatakse. „Ma ei oleks lõpetanud, kui mind ei oleks tulistatud,” ütles Bouanane.

Edasi esitas küsimusi riigiprokurör Hannu Koistinen.

Bouanane’i sõnul ärritas esimene ohver teda oma naeratusega ja ta valis ta välja selle pärast. Jehoova tunnistajate materjale jaganud naine ärritas teda seksuaalselt. Naine ja tema sõbrad tekitasid Bouanane’is tema sõnul „teatud tundeid, mis olid nii öelda piinlikud”. Süüdistatava sõnul teadis ta, et naine jagas religioosset materjali.

Bouanane rääkis, et ründas teist ja kolmandat ohvrit, et anda edasi sõnum, et nad peavad piirkonnast lahkuma. Mehe sõnul „kes iganes see ka pole, löön teda noaga”, et nad piirkonnast lahkuksid.

Bouanane’i sõnul mõistis ta neljanda ohvri juures, et oli ebaõnnestunud. Ta ei olnud suutnud esimese ohvri pead maha lõigata. Bouanane ütles, et pidas teisi ohvreid aitama tulnuid superkangelasteks.

Süüdistatav teatas, et algselt olid tema sihtmärgiks naised, mehed aga mitte. Ta ütles, et hüüdis „Allahu akbar”, sest oli sõjas naiste, mitte meeste vastu.

Bouanane rääkis, et tahtis selle teoga oma elu muuta. Tema soov oli enda sõnul olla naistest kaugel. Mitte ainult soome naistest, vaid ka maroko, saksa ja itaalia naistest, aga see ei aidanud.