Isik ütles telekanalile NTV, et sõjaväe ümberkorraldamine ei ole sellega veel läbi, lisades, et järgmisena hakatakse „puhastama“ sõjaväeakadeemiaid, kirjutab ajaleht The Guardian.

Muutused, mis Erdogani sõnul kuulutatakse välja veel täna valitsuse ametliku ajalehe vahendusel, on jätkuks enam kui 1700 sõjaväeametniku ametist vabastamisele sel nädalal seotuna äpardunud putšikatsega 15.-16. juulil.

Erdogan, kes suutis putšiööl tabamist ja tõenäoliselt ka surma napilt vältida, ütles, et NATO suuruselt teine sõjavägi vajab „värsket verd“. Autult on ametist vabastatud pea 40 protsenti Türgi admiralidest ja kindralitest.

Türgi valitsus süüdistab Ameerika Ühendriikides eksiilis elavat islamivaimulikku Fethullah Güleni riigipöördekatses, mille käigus väike fraktsioon sõjaväest üritas valitsust kukutada, kasutades kontrolli haaramiseks helikoptereid, hävituslennukeid ja tanke. Gülen ise eitab seotust putšiööga, mil hukkus 237 ja sai vigastada enam kui 2100 inimest.

Viimase kahe nädala jooksul on kinni peetud või ametist vabastatud enam kui 60 000 inimest, kellel olla seos Güleniga.

Lääs mõistis putšikatse selle toimumise ajal hukka, kuid on olnud ühtlasi hämmelduses sellele järgnenud haarangu ulatusest.

„Meie sõjaväegi saab olema oluliselt tugevam pärast viimast sammu, mida me kavandame. Meie väeülematel tuleb hakata ette kandma otse kaitseministrile,“ ütles Erdogan usutluses eratelekanalile Haber. „Sõjaväekoole ootab sulgemine… Me rajame riikliku sõjaväeülikooli.“

Ta lisas, et riiklikul julgeolekuagentuuril ja peastaabi ülemal - kõige kõrgemal sõjaväeametnikul - tuleb hakata aru andma otse presidendile. Selline muutus nõuab aga põhiseaduse muutmist ja seetõttu opositsioonierakondade toetust.

Põhiseadusmuudatus koondaks üha enam võimu Erdogani kätte, kelle sõnul on putšikatse järel ühtlasi vahistatud 10 137 inimest.

Türgi sõjavägi on pikalt olnud üks väheseid riiklike institutsioone, mis ei ole islamiseerumisega kaasa läinud, võttes traditsiooniliselt enda kanda demokraatlike väärtuste kaitsmise.

Ameerika Ühendriikidel ja Euroopa Liidul soovitas Erdogan eile aga „tegeleda oma asjadega“ ja mitte tunda riigipöördekatse järel „põhjendamatut muret“ riigi saatuse pärast.

„Mitte ükski inimene ei ole tulnud Türgile toetust avaldama ei Euroopa Liidust... ega Läänest,“ seletas riigipea. „Neil riikidel või nendel juhtidel ei ole Türgi demokraatiast, meie inimestest või tulevikust sooja ega külma.“