Türgi tõrjus väited, et ta saatis eriüksuslased abikonvoiga Põhja-Iraaki rahutusi külvama ja seega Türgi rahuvalvemissiooni Iraaki saatmiseks tingimusi looma.

Time Magazine kirjutas reedel, et relvasaadetisega teel Kirkukki tabatud Türgi rünnakrühmlaste sihiks oli kohalike türkmeenide ja kurdide vahel kokkupõrkeid õhutada, et sõjalist sekkumist õigustada.

Välisminister Abdullah Gül teatas aga pühapäeval, et konvoid saatsid julgeolekuohvitserid, mitte rünnakrühmlased ja nende sihiks oli saadetisi kaitsta.

Gül lisas, et saadetises ei olnud mingeid relvi, kõik, mis leiti kuulusid julgeolekuohvitseride varustusse.

NYT teatel pidasid USA sõdurid kolmapäeval kontrollpunktis kinni Türgi abikonvoi ning leidsid mitukümmend automaati AK-47, granaate, granaadiheitjaid, püstoleid ja öise nägemise prille.

Umbes 20 konvoid saatvast mehest 12 teatasid, et kuuluvad Türgi erivägedesse ja nad viidi eskordi saatel Türgi piirile tagasi.

Muu kraami hulgast leiti türkmeeni vähemuse partei Iraagi Türkmeeni Rinne lippe, lisas leht.

Partei kohalik liider Kemal Yaycili ütles, et Iraagi türkmeenid peavad end kaitsma, sest viimase kahe nädala jooksul on Kirkukis tapetud kuus ja Mosulis kolm türkmeeni. Lisaks olevat kurdid 300 türkmeeni kodudest välja ajanud.

Iraagi 25 miljoni elaniku hulgas on asjatundjate hinnangul umbes 300.000-500.000 türkmeeni.

Aastaid oma riigis kurde taga kiusanud Türgi kardab, et kurdid võivad Saddam Husseini kukutamise järel Põhja-Iraagis autonoomia kindlustada ja innustada sellega ka Türgi kurde.

Kurdid on 1991. aasta Lahesõja järel sisuliselt Põhja-Iraagi üle kontrolli omanud ning peavad Mosulit ja Kirkukki ajalooliselt endile kuuluvaiks.

Türgi pelgab, et saades oma kontrolli alla need linnad, saavad kurdid ühtlasi ka ümberkaudsed naftaväljad ja võivad sel viisil hakata rahastama iseseisva riigi rajamist.

Praegu on Kirkuk ja Mosul USA vägede kontrolli all.