Türgi president Recep Tayyip Erdogan nõuab Ameerika Ühendriikidelt islamivaimuliku Fethullah Güleni väljaandmist, väites, et viimane oli läbi kukkunud riigipöördekatse taga. Üks Türgi ametnik süüdistas ameeriklasi aga juba katses Erdogan kukutada.

Erdogan pöördus eile avalikul ülesastumisel Istanbulis president Barack Obama poole, öeldes, et kui viimane soovib seniste suhete jätkumist Türgiga, tuleb Gülen välja anda. “President [Obama], ma ütlesin sulle juba ammu, et Gülen tuleb vahisatada või Türki tagasi saata. Sa ei kuulanud mind. Nüüd, pärast riigipöördekatset, kutsun ma sind uuesti üles - saada see Pennsyalvanis elav mees Türki. Kui me oleme strateegilised partnerid, siis tee seda, mida on vaja teha,” vahendab ajaleht New York Times Erdogani sõnu.

Üks Türgi ametnik astus eile sammu kaugemale, süüdistades Ameerika Ühendriikide otseselt katses Erdogan kukutada. See sundis Washingtoni Ankaraga ühendust võtma ja rõhutama, et selline arvamusavaldus on “täiesti väär” ja võib viia suhete halvenemiseni kahe riigi vahel.

Türgi sulges eile ühltasi oma õhuruumi ja blokeeris ligipääsu Incirliki õhuväebaasi, mida USA juhitav õhukoalitsioon kasutab Islamiriigi-vastasteks operatsioonideks ja kus hoitakse ka USA tuumarelvi. Ühendriikide ega teiste koalitsiooniriikide lennukitel ei olnud võimalik seal ei maanduda ega õhku tõusta, mis halvas tundideks sõjategevuse terroriorganisatsiooni vastu.

USA välisminister John Kerry ütles eile õhtul, et Washington ei soovi suhete halvenemist Türgiga, kuid ei kavatse Güleni välja anda enne vettpidavate tõendite esitamist. "Me eeldame, et Türgi valitsus suudab meile esitada tõsiseltvõetavaid tõendeid. Seejärel vaatame, kas on põhjust mingeid otsuseid vastu võtta (Gülen välja anda või mitte -toim)," ütles Kerry.

Türgi välisministeerium väitis aga täna hommikul, et Ankara tegi ameeriklastele eile juba piisavalt selgeks, et Gülen oli riigipöördekatse taga.

75-aastane Gülen ise ütles eile varahommikul, et on viimase viie kümnendi jooksul elanud üle arvukalt sõjaväelisi riigipöördeid, mistõttu on “iseäranis solvav, kui sind ennast süüdistatakse seotuses säärase katsega”. “Eitan sääraseid süüdistusi kategooriliselt," rõhutas Gülen.

Islamivaimuliku sõnul mõistab ta Türgi riigipöördekatse teravalt hukka. “Valitsus peab tulema võimule vabadel ja õiglastel valimistel, mitte jõuga,” toonitas ta.

Gülen hoiatas, et ööl vastu laupäeva toimunu võis olla hoopis n-ö sisetöö ehk selle võis korraldada Türgi valitsev eliit eesotsas Erdogani endaga. "Eksisteerib tõenäosus, et see võis olla lavastatud riigipööre," vahendas Reuters eile õhtul Güleni sõnu.

Erdogan on aastate jooksul korduvalt avaldanud arvamust, et Gülen on salajases koostöös teatud fraktsioonidega Türgi sõjaväes ja tahab nende abiga seaduslikku võimu kukutada. Türgi peaminister Yildirimi hoiatas juba eile hommikul, et valitsus kavatseb klassifitseerida riigi, mis ei nõustu islamivaimulikku välja andma, Türgi suhtes vaenulikult meelestatuks.

Gülen on 1999. aastast saadik omal algatusel eksiilis ja elab praegu Ameerika Ühendriikides. Tema juhitud populaarne islamifilosoofiline liikumine Hizmet (Teenistus) toetas kunagi Erdogani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võimuletulekut, kuid on viimastel aastatel üha teravamalt asunud Erdogani kritiseerima, väites, et viimane suunab Türgi autoritarismisi teele.

Hizmeti näol on analüütikute sõnul tegu mõõdukat islamismi ja majanduslikku liberalismi propageeriva globaalselt tegutseva rühmitusega, mis meenutab kohati poolreligioosset sekti. President Erdogan leiab, et Gülenil on soov Türgi legitiimne valitsus kukutada.

2013. aastal pingestus olukord sedavõrd, et president asus likvideerima Güleni toetajaid ühiskonna võtmepositsioonidelt, ennekõike kohtu ametikohtadelt, kuna need olid valitsuserakonda tema väitel alusetult süüdistamas korruptsioonikuritegudes.