Türgi ja Armeenia on lähedal suhete taastamisele

 (6)
Türgi ja Armeenia on lähedal suhete taastamisele
AFP/Scanpix

Aastakümneid omavahel verivaenlased olnud Türgi ja Armeenia on jõudnud lähedale diplomaatiliste suhete kehtestamisele. Riigid alustavad kuus nädalat kestvaid läbirääkimisi, pärast mida hääletavad parlamendid kokkulepitud protokollide üle.

Kahe riigi välisministrite ühisavalduses on öeldud, et alustatakse konsultatsioone kahe protokolli allakirjutamise üle. Ühe protokolliga sõlmitaks diplomaatilised suhted ja teine paneks aluse kahepoolsete suhete arengule, vahendab The Times.

Siiski ei arutata suure vaenu põhjuse — otomani türklaste poolt toime pandud armeenlaste massimõrva üle. Türgi keeldub seda tunnistamast.

Armeenia president Serž Sarkisjan kavatseb oktoobris sõita Türki, et vaadata jalgpalli maailmameistrivõistluste valikmängu Türgi ja Armeenia vahel. Tegemist on „jalgpallidiplomaatia” teise etapiga.

Eelmisel aastal käis Türgi president Abdullah Gül pretsedenditul visiidil Armeenias ja istus koos Sarkisjaniga Jerevanis jalgpallistaadionil, vaadates Armeenia ja Türgi vahelist maailmameistrivõistluste valikmängu.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan on sidunud suhete paranemise Armeenia vägede poolt okupeeritud Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi piirkonna küsimuse lahendamisega.

Türgi sulges piiri Armeeniaga 1993. aastal Aserbaidžaani toetuseks ning Aserbaidžaan avaldab Türgile survet, et viimane aitaks Aserbaidžaanil kaotatud territooriumid tagasi saada.

Türgi välisministri Ahmet Davutoğlu sõnul võidakse Türgi-Armeenia piir pärast läbirääkimisi taasavada.

Diplomaatiliste suhete taastamine Armeeniaga või kaasa aidata Türgi saamisele Euroopa Liidu liikmeks.

Armeenlaste massimõrv Otomani impeeriumis leidis aset aastatel 1915-1923. Selles hukkus 1,5 miljonit armeenlast. Türgi väitel oli tegemist türklaste ja armeenlaste vahelise sisetüliga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare