Euroopa Liit ja inimõiguslased on süüdistanud Türgit laiaulatusliku terrorismivastase seadusandluse kasutamises teisitimõtlejate mahasurumiseks. Ankara väidab, et vajab seadusi, et võidelda kurdi mässuliste vastu riigisiseselt ning naaberriikidest Iraagist ja Süüriast lähtuva Islamiriigi ohu vastu, vahendab Reuters.

Brüssel tahab, et Türgi kitsendaks terrorismi õiguslikku definitsiooni ja muudaks mõnesid teisi seadusi Euroopa Liidu standarditele vastavaks osana ulatuslikust kokkuleppest Türgi abi saamiseks Euroopasse suunduva põgenikevoolu piiramiseks.

Türgi Euroopa Liidu asjade minister Volkan Bozkır ütles aga telekanalile NTV, et Türgi seadusandlus juba vastab Euroopa Liidu standarditele.

„Meie jaoks ei ole võimalik nõustuda ühegi muudatusega terrorismivastases seaduses,“ ütles Bozkır.

Euroopa Liidu-Türgi rändealane kokkulepe on põgenikevoolu Euroopasse järsult vähendanud. Paljude türklaste jaoks on peamine oodatav tasu selle teene eest viisavabadus Euroopa Liiduga. Türgi ei ole aga endiselt täitnud Euroopa Liidu 72 kriteeriumi, mille hulgas on ka terrorismi kitsam definitsioon.

Üks Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani nõunik ja valitseva erakonna AKP parlamendiliige Burhan Kuzu kirjutas teisipäeva õhtul Twitteris: „Euroopa Parlament arutab raportit, mis avab Euroopa Türgi kodanikele viisavabalt. Kui võetakse vastu vale otsus, saadame meie pagulased.“

Sama ütles ka AKP parlamendifraktsiooni aseesimees Bülent Turan väljaandele Daily Sabah.

„Türgi on teinud oma osa, mis viisa liberaliseerimise protsessi puudutab. Meie seisukoht põgenike osas on selge. Nad on meie kallid külalised. Kui nad tahavad aga lahkuda Euroopasse ja Euroopa Liit ei täida seda, mida neilt nõutakse, avame me oma piirid,“ ütles Turan.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz on öelnud, et viisavabadusega ei hakata tegelema enne, kui Türgi on täitnud kõik kriteeriumid, ning lisanud, et ei usu, et see toimuks enne juulit.

Mitmete Euroopa Parlamendi liikmete sõnul sõltub parlamendi seisukoht lõpuks Euroopa Liidu pealinnade poliitilisest otsusest ning nendes soovitakse väga pagulaste massilise sissevoolu kordumist Türgist ära hoida.