“Referendumil osalejad peavad väljendama oma arvamust Tšetšeenia vabariigi põhiseaduseprojekti, presidendi- ja parlamendisaadikute valimisseaduste kohta,” ütles Vešnjakov reedel ajakirjanikele.

Keskvalimiskomisjoni eksperdid uurisid nimetatud eelnõusid hoolikalt ning jõudsid järeldusele, et need vastavad nii Venemaa seadustele kui ka rahvusvahelistele standarditele, lisas ta.

Vešnjakov lubas, et Tšetšeenia kodanikele luuakse kõik vajalikud tingimused vabaks tahteavalduseks. Valimiskomisjoni juhi sõnul on hetkel referendumi korraldajate peaülesandeks inimeste teavitamine hääletusele minevatest küsimustest.

Kohalik leht Vesti Respubliki, mille tiraažiks on 10.000 eksemplari, on juba avaldanud kõigi kolme eelnõu tekstid. Samuti on kavas trükkida eriline infoplakat, mis pannakse üles kõigis valimisjaoskondades ning teistes rahvarohketes kohtades.

Vešnjakov märkis, et 2002. aasta 1. juuli seisuga elas Tšetšeenias ligi 530.000 hääleõiguslikku kodaikku ning arvas, et see arv ei ole oluliselt muutunud.

Samuti kinnitas ta, et rahvahääletuses saavad osaleda ka Tšetšeenia lähialadel kompaktsete asumitena elavad põgenikud, kellel on alaline sissekirjutus.

Venemaa võimud teatasid reedel, et rahvahääletus Tšetšeenia uue põhiseaduse üle toimub 23. märtsil, jätkates sellega julgeolekukartustest hoolimata president Vladimir Putini rahuplaani.

Tšetšeeni iseseisvuslased on referendumi ja selle järel kavandatud presidendivalimiste vastu.

Referendumiotsus tuli vähem kui kuu pärast Tšetšeenia pealinnas Groznõis üle 70 inimese elu nõudnud pommiplahvatust, mis näitas, et elu Tšetšeenias pole sugugi normaliseerunud, nagu Moskva on väitnud.

Presidendivalimised on plaanis korraldada mõned kuud pärast rahvahääletust. Tšetšeeni iseseisvuslaste liidrid valimistel kandideerida ei saa.

Iseseisvuslaste sõnul on referendum ja valimised Kremli katse hajutada maailma tähelepanu Tšetšeenias toimuvailt inimõigusrikkumistelt ja jätta Putinist rahusobitaja mulje.