Bannonit küsitleti kinniste uste taga esindajatekoja luurekomitee ees, vahendab AFP.

Tõenäoliselt ei jää see Bannoni jaoks viimaseks selliseks tunnistuste andmiseks: ajaleht New York Times teatas eile, et Bannonile on kutse küsitlusele tulemiseks esitanud ka sama asja uuriv justiitsministeeriumi eriprokurör Robert Mueller.

Bannon on sellega esimene isik Trumpi siseringist, kes on saanud Muellerilt kutse vandekohtu ette ilmuda.

Esindajatekoja luurekomitee ees keeldus Bannon mitmetele küsimustele vastamast, viidates „executive privilege’ile” („täidesaatev privileeg”), mis lubab presidendil informatsiooni avalikkuse eest salajas hoida.

„Steve Bannon ja tema advokaat esitasid executive privilege’ile märkimisväärselt laia definitsiooni,” ütles komitee demokraadist liige Jim Himes CNN-ile. „Nüüd tuletage meelde, see on president, kellel on executive privilege, ja nii läksid nad tagasi, pidasid nõu Valge Majaga ja Valge Maja ütles, et kõik, mis juhtus, igasugune suhtlemine, mis toimus, kui Steve Bannon oli ülemineku ajal Valges Majas, igasugune suhtlemine on keelatud teema. Oli kohutavalt palju küsimusi, millele me selle executive privilege’i uudse teooria alusel vastuseid ei saanud. Mul on rõõm öelda, et mõlema partei liikmed seisid tugevalt vastu sellele pretsedenditule nõudele, mis näib nagu suutropikorraldus.”