Linnavolikogu teatas siiski, et eesmärk ei ole sundida kedagi sööma midagi, mis on tema usu või religiooni vastane, vahendab AFP.

Randersi linna otsust tervitas sisserändevastane Taani rahvapartei, mis teatas, et taani toidukultuuri keelamine on lubamatu.

„Taani rahvapartei teeb üleriiklikult ja kohalikul tasemel tööd taani kultuuri, sealhulgas taani toidukultuuri heaks ning järelikult võitleme me ka islamireeglite ja ekslike kaalutluste vastu, mis dikteerivad, mida Taani lapsed söövad,“ ütles erakonna esindaja Martin Henriksen Facebookis.

Endine integratsiooniminister Taani sotsiaalliberaalsest erakonnast Manu Sareen süüdistas aga Randersi poliitikuid sunniviisilise ideoloogia pealesurumises antud juhul lastele.

See, kas avalikel institutsioonidel tuleks lubada moslemite austamiseks sealihatoodete toiduks pakkumisest loobuda, on olnud Taanis ägeda vaidluse teema alates 2013. aastast, kui endine peaminister Helle Thorning-Schmidt kritiseeris lasteaedu, mis on sealiha menüüst välja jätnud.

Ajalehe Ekstra Bladet uuringus leiti, et vaid 30 Taani 1719 laste päevahoiuasutusest on kas sealihast loobunud või läinud üle halal-lihale (moslemite reeglite järgi valmistatud lihatooted).

5,6 miljoni inimelanikuga Taanis elab umbes 13 miljonit siga ning sealihatoodete ja elussigade müük moodustab umbes viis protsenti riigi ekspordist.