"Just praegu on NATO uks Soome ja Rootsi jaoks avatud. Neilt riikidelt oodatakse liitumissoovi, et anda signaal Venemaa presidendile Vladimir Putinile," rääkis Taani endine minister Soome väljaandele Verkkouutiset.

"See ei tähenda aga sugugi, et NATO uks oleks pidevalt lahti," rõhutas Ellemann-Jensen.

Soomes toimuvatel NATO-teemalistel arutlustel on seni jäänud kõlama mõte, et Soome ja Rootsi peaksid NATO liikmelisuse üle otsustama ühiselt, käsi käes. Ellemann-Jensen õhutab Soomet otsustama NATOga liitumise üle Rootsist sõltumata.

"Kui Soome väljendaks Soovi NATOsse saada, siis küllap Rootsi järgneks talle. Minu arust oleks see õige marsijärjekord."

Ta rääkis, et on taanlasena ka ise huvitatud Soome saamisest NATOsse. Soomel on tema arvates kõrge kaitsevalmidus, mis tuleks kasuks Läänemere julgeolekupoliitilisele olukorrale.

Ellemann-Jensen ütles, et kaitsetegevuses võib ka väikesel riigil NATOs olla suur mõju. Ta tõi näiteks Eesti, kes on aktiivselt osalenud kriisireguleerimisoperatsioonidel, kelle kaitsekulud moodustavad 2 protsenti SKP-st ning kes on spetsialiseerunud küberkaitsele. Seetõttu hinnatakse Eestit kõrgelt ning tema arvamust võetakse tõsiselt, rääkis mõjukas Taani poliitik.