Kui šveitslased otsustanuks referendumil, et valitsus peab immigratsiooni piirama, oleks aastast sisserännet vähendatud 80 000 inimeselt 16 000ni.

Esialgsete tulemuste kohaselt hääletas algatuse vastu 74% hääletanutest.

Šveitsi kodanikud toetasid EL-i riikide kodanike sisserände piiramist aga tänavu veebruaris toimunud oluliselt leebema eelnõu rahvahääletusel.

Eelnev poliitika, mida referendumitega muuta üritati, sai samuti kunagi heakskiidu eraldi rahvahääletusel. Nimelt oli tegemist osaga EL-iga 1999. aastal sõlmitud tööjõuturuleppest, mille üle peeti mitu aastat kõnelusi.

2000. aastal küsis valitus rahvalt leppe kinnitamiseks referendumi teel nõu ja seadus saigi heakskiidu. Ligi viisteist aastat hiljem on aga selgunud, et „ukse täielik avamine Euroopa Liidu kodanikele oli tohutu viga“. Just nõnda kuulutas Šveitsi riigi parlamendi suurim partei, parempopulistlik Šveitsi Rahvapartei.

Välismaalasi on Šveitsis juba 23% kõigist elanikest ja kõigest eelmisel aastal saabus riiki 80 000 uut immigranti. Töötustase on sellegipoolest ainult 3,2%.

Šveits ei kuulu Euroopa Liitu ega plaani sinna ka lähiaastatel astuda.