Šveits hädas 10 miljardi dollariga
Nüüd kaalutakse hoopis maksude kärpimist.
“Asi on tõesti täiesti lahtine,” tunnistas rahandusministeeriumi pressiesindaja Daniel Eckmann, kui valijad lükkasid tagasi ettepaneku eraldad raha riiklikule pensionifondile AHV.
Nüüd on kaalumisel riigivõla vähendamine, raha jagamine kohalikele valitsustele, maksusoodustused perekondadele, innovatsioonifondi loomine Šveitsi majanduse turgutamiseks või ühekordne abi pensionäridele.
Šveitsi Rahvuspank hakkas 2000. aasta mais maha müüma poolt oma 2.590 tonnist kullast, mis on maailma suurim kullavaru ühe inimese kohta. Lõpptulemusena võib kulla eest saadav summa tõusta 19 miljardi Šveitsi frangini (12,8 miljardi dollarini).
Algselt otsustati aidata kullarahaga abivajajaid. Idee oli pärit 1997. aastast, kui loodi solidaarsusfond tõrjumaks süüdistusi, et Šveits kasutas Teist maailmasõda külmavereliselt ära isikliku kasu saamiseks.
Solidaarsusfond aga muutus tarbetuks, kui Šveitsi pangad lõid oma 1,25 miljardi dollarilise fondi, kaitsmaks šveitslasi holokaustiohvritelt raha varastamise süüdistuste eest. Abi vajavatele ohvritele eraldasid raha ka Šveitsi ettevõtted.
Ja kuigi valitsus kinnitas, et fondi raha ei kasutata üksikisikutest holokaustiohvritele hüvitiste maksmiseks, hakkasid šveitslased ometi seostama fondi juudiküsimusega.
Bernil oli plaan jagada aastaintressid — umbes miljard Šveitsi franki — fondi, kantonivalitsuste ja AHV vahel. Abifond on nüüdseks päevakorrast maas, ütles Šveitsi president Kasper Villiger.
Valijad lükkasid nädalavahetusel tagasi ka ettepaneku anda raha AHV-le.
Föderaalvalitsus võib ka kogu raha korraga mängu panna, aga esialgu eelistatakse siiski intresside kasutamist.
“Analüüsiandmed näitavad, et laias laastus kaks kolmandikku inimestest või rohkemgi tahaks anda midagi eakatele,” ütles Eckmann.
