Vastava avaldusega esines diplomaat neljapäeval, kohtumisel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) järelevalvekomitee esinaise Josette Durrieu’ga.

Mõnede positiivsete muudatustena nimetas Studennikov tele- ja raadiosaadetes võõrkeelte kasutamise piirangu tühistamist ning naturalisatsioonilõivu vähendamist mõnedele isikugruppidele.

Studennikov ütles neljapäeval ajakirjanikele, et arutas Durrieu’ga enam kui tund aega kestnud kohtumise käigus vähemuste olukorda Lätis ning vähemusrahvuste konventsiooni ratifitseerimist.

Vene diplomaat väljendas hämmingut selle üle, kuidas Durrieu toimunud vestlust interpreteeris, öeldes pressikonverentsil, et “Vene saadik ei avaldanud veendumust, et Lätis rikutakse inimõigusi”.

Studennikovi sõnul pole selline tõlgendus “mitte päris täpne” ning et ta ei mõista, miks ENPA esindaja tema sõnu nii tõlgendas.

Saadiku sõnul pühendas Durrieu vestluses tähelepanu aeglasele naturalisatsioonitempole. Diplomaat kinnitas, et esitas ENPA esindajale Balti sotsiaalteaduste instituudi küsitluse tulemused, mille kohaselt peab 33 protsenti mittekodanikest naturalisatsiooniprotsessi alandavaks.

Studennikov nentis, et Durrieu arvamus erines Venemaa ametlikust seisukohast Lätis kavandavasse haridusreformi, ENPA esindaja leiab, et haridusreformi ei tohi nii tundlikult tajuda.

Vastates küsimusele, kas Lätis rikutakse tema arvates inimõigusi, ütles diplomaat, et “usutavasti — jah”. Saadik meenutas seejuures kodakondsuse küsimust, õigust saada haridust emakeeles ning osaleda kohalikel valimistel.

Durrieu avaldas neljapäevasel pressikonverentsil veendumust, et Läti rahvusvähemuste suhtes ei rikuta inimõigusi.

ENPA esindaja kinnitusel on Läti suurimaks probleemiks kodakondsuseta elanike suur hulk ning et Läti enda huvides oleks saavutada selle arvu vähenemine, riik võiks mittekodanikke rohkem naturaliseerumisele motiveerida ja kodakondsuse saamise protsessi lihtsustada.