Suurima osa varjupaigataotlejatest lubasid vastu võtta Prantsusmaa, kes võtab 9000 ja Saksamaa, kes võtab vastu 12 000 pagulast. Saksamaa ja Prantusmaa numbrid põhinevad aga eeldusel, et ka teised riigid osalevad solidaarselt pagulaste laialijagamises. Poola on lubanud vastu võtta 2000 inimest.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et päris lõpuni neljapäeval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel ei jõutud. "Kuna Hispaania vajab lisaaega, siis tuleb lõplik otsus 20. juulil. Siis saavad siseministrid uuesti kokku ja tehakse lõplik otsus."

Pevkur rääkis, et kui teistel liikmesriikidel oli välja pakkuda arv, kui palju nad on nõus vabatahtlikult sõjapõgenikke-pagulasi vastu võtma, siis Hispaania ministril kahjuks seda numbrit kaasas ei olnud. „Ta ütles, et Hispaania vajab veel mõned päevad selle numbri kokku leppimiseks aega ja tuleb selle arvuga 20. juuliks Brüsselisse.“

Eesti pole välja öelnud täpset numbrit, kui palju me oleme valmis vastu võtma, aga Eesti numbrid jäävad 150-200 inimese vahele.

Tšehhi on valmis vastu võtma 1500 põgenikku kolme aasta jooksul. Läti on valmis vastu võtma 250 ja Leedu 370.

"Me ei ole oma eesmärgist kuigi kaugel, aga osad riigid vajavad aega, et läbi rääkida, kohaneda ja seetõttu eelistame edasi lükata 20. juuliks," ütles Luksemburgi siseminister Jean Asselborn. Tema sõnul on abi pakkunud ka ELi mittekuuluvad riigid Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Suurbritannial ja Taanil on Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika suhtes erand. Sama kehtib ka Iirimaa kohta, aga iirlased on lubanud pagulaste vastuvõtmises osaleda.

Bulgaaria ja Ungari on põgenike ümberjagamise skeemist välja arvatud, sest mõlemasse tuleb niigi juba väga palju varjupaigataotlejaid.