66-aastane Türkmenbaši suri kohaliku aja järgi veidi peale ühte öösel ootamatu südamerabanduse tõttu, teatab BBC.

Nijazov sai 1985. aastal tollase Nõukogude Liidu liiduvabariigi kommunistliku partei juhiks ning hakkas 1991. aastal iseseisvunud Turkmenistani presidendina valitsema.

1999. aastal lasi ta end kuulutada riigi parlamendil eluaegseks presidendiks. Eelmisel kuul teatas president avalikkusele, et tal on südamehaigus.

Nijazov jätab endast maha näruses seisus riigi. Haridussüsteem, tervishoid ja sotsiaalprogrammid on tema juhtimise ajal kõik kokku varisenud. Selle eest on riigis aastaid edendatud tema isikukultust, mille kohaselt ta oli kõikide turkmenide isa ehk Türkmenbaši.

Mees nimetas kalendrikuud ja päevad enda ja oma pereliikmete nimede järgi, riigi pealinnas on tohutu suur tema kuju, mis liigub, olles kogu aeg näoga päikese poole. Linnad, lennujaamad ja isegi meteoriidid kandsid Turkmenistanis tema nime.

Viie miljoni elanikuga Turkmenistanis puudus igasugune sõnavabadus, poliitilise opositsiooni surus ta karmilt maha. Keelatud oli ka kuulata autoraadiot, teha suitsu või kanda habet.

Peamiselt islamiusulise Turkmenistani põhiline sissetulekuallikas on nafta ja gaas. Kuna Türkmenbašil pole ühtegi selget mantlipärijat, siis ennustavad vaatlejad riigile väga ebakindlat tulevikku.