Suri südamekirurg Christiaan Barnard

Küprosel suri pühapäeval teerajajast Lõuna-Aafrika südamekirurg Christiaan Barnard, kes aastal 1967 sooritas maailma esimese südamesiirdamise, teatasid ametiisikud.

78-aastane Barnard suri Küprose läänerannikul Paphoses, kus ta koos abikaasaga puhkust veetis.

Küprose tervishoiuministri Frixos Savvidesi sõnul ei ole surma põhjus täpselt teada, kuid tegemist oli arvatavalt südameinfarktiga. Ministri sõnul ei olnud tegemist vägivaldse surmaga ning alust pole kahtlustada ka muud valgustkartvat.

Mees suri luksushotelli basseini ääres, kaaspuhkajate kutsel saabunud arstidel jäi vaid tuvastada, et kirurg on siitilmast lahkunud.

Lahkamine, mis esmalt oli kavas pühapäeval, lükatakse ilmselt edasi, kuni Austriast saabuvad Barnardi kaastöötajad.

Playboylike eluviisidega Barnard, keda noorena nähti ka Gina Lollobrigida ja Sophie Loreni seltskonnas, kirjutas end meditsiiniajalukku 1967. aasta 3. detsembril, siirdades Kaplinna Groote Schuuri haiglas südame oma hambaarstist patsiendile Louis Washkanskyle.

Siirdatud süda saadi autoõnnetuses hukkunud 25-aastaselt naiselt.

Washkansky (53) elas võõra südamega 18 päeva, kuid suri siis operatsioonijärgsetest komplikatsioonidest tingitud kopsupõletikku.

Operatsioon tegi 1922. aasta 8. oktoobril vaese kristliku misjonäri poja üleöö maailmakuulsaks.

1971. aastal sooritas Barnard teise palju tähelepanu pälvinud lõikuse, siirdades ühele kaplinlasele edukalt mõlemad kopsud ja südame.

Arstiteadust õppis kirurg Kaplinna Ülikoolis ja USA Minnesota Ülikoolis, kus spetsialiseerus südame- ja kopsukirurgiale.

Enne Washkanskyle tehtud lõikust oli Barnard aastaid katsetanud südamesiirdamist peamiselt koerte peal.

Mõned süüdistasid teerajajast kirurgi, et ta alustas siirdamisi enne, kui oli täpselt selgitatud, kuidas vältida doonororgani hülgamist organismi poolt, mis on põhjustanud paljude surma.

Washkansky, kellele maailmas esimesena süda siirdati, oli Barnardi vastuste kohaselt aga niikuinii suremas ning nõustus seepärast operatsiooniga pikalt mõtlemata. Mehe šansse siirdatud südamega ellu jääda hinnati koguni 80 protsendile.

“Kui lõvi jälitab teid krokodillidest kubiseva jõe kaldale, hüppate te jõkke, lootuses, et õnnestub ujuda teisele kaldale. Kui lõvi poleks, ei võtaks te sellist riski mingil juhul,” märkis ta.

“Surija jaoks pole otsustamine raske, kuna ta teab, mida oodata.”

1983. aastal loobus Barnard kirurgiaga tegelemast, kuna teda vaevas reumaatiline artriit. Elu ülejäänud aastad veetis mees maailmas reisides ja loenguid pidades.

Barnardi jäävad leinama neli last. Abielus oli mees kolm korda, viimasest naisest lahutas ta 1999. aastal.