Grass saavutas kirjanikuna laiema tuntuse 1959. aastal ilmunud natsismivastase romaaniga "Plekktrumm".

Eesti keeles on Grassilt ilmunud teosed "Kammeljas", "Vähikäigul", esseed "Kafka ja tema täideviijad", "Nõiduse õpilased" jm.

Grass teenis Teise maailmasõja ajal alates 1944–1945 Waffen-SS-i tankiüksuses, sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi.

Aastatel 1947–1948 töötas ta kaevanduses ja õppis kiviraiduriks, seejärel õppis 1948–1952 Düsseldorfis ja 1953–1956 Berliinis graafikat ja skulptuuri. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri.

Alates 1960. aastast elas ta Lääne-Berliinis. Ta oli sotsiaaldemokraat ja toetas Willy Brandti valitsust. Samuti oli ta aktiivne rahuliikuja.

Aastatel 1983–1986 juhtis ta Berliini Kunstiakadeemiat. 2001 soovitas ta natside poolt röövitud poola kunstiväärtuste jaoks asutada Saksa-Poola muuseumi.