Leedu sotsiaaldemokraatliku partei, mille esimees Brazauskas kunagi oli, esindaja ütles ajakirjanikele, et endine riigijuht suri oma kodus pika ja raske haiguse tagajärjel. Brazauskas oli juba tükk aega vähiga võidelnud, teatas Leedu Delfi.

Samas osales ta kuni viimaste päevadeni aktiivselt avalikus elus. Näiteks alles 23. juunil võttis ta Venemaa suursaadikult Leedus vastu Venemaa Föderatsiooni Au ordeni, mis omistati talle panuse eest Vene-Leedu koostöö ja heanaaberlike suhete arendamisse.

Brazauskas sündis 1932. aasta 22. septembril. Kõrghariduse omandas ta alguses Kaunase polütehnilises instituudis hüdrotehnika inseneri erialal, hiljem sai temast ka majandusteaduste doktor.

1960. ja 1970. aastatel juhtis ta Kaunase hüdroelektrijaama ehitamist. 1965. aastal sai temast ka Leedu NSV ehitusmaterjalide tootmise eest vastutav minister. 1987. aastal sai temast Leedu kommunistliku partei keskkomitee sekretär, vastutusalaks oli energeetika.

Kui Leedus algas rahvuslik taasärkamine, valiti Brazauskas 1988. aastal Leedu kompartei keskkomitee esimeseks sekretäriks ja seda suures osas tänu rahvarinne Sąjūdise toetusele. Aasta jooksul alustati tema juhtimisel Leedu iseseisvuse poole liikumist ning kommunstlikku parteid hakati muutma sotsiaaldemokraatliku suunaga parteiks - Leedu Demokraatlikuks Tööparteiks. Viimane ühines hiljem, 2001. aastal Leedu Sotsiaaldemokraatliku Parteiga ja ka siis valiti juhiks vahepeal poliitikast lahkunud Brazauskas.

1990. aasta alguses valiti ta seimi saadikuks, ta oli üks iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastajaid sama aasta 11. märtsil ning täitis peaministri ülesandeid.

1992. aasta parlamendivalimistel valiti ta uuesti seimi liikmeks ja 25. novembril 1992 sai Brazauskasest presidendi kohusetäitja ning 25. veebruaril 1993 vannutati ta presidendi ametisse. 1998. aastal ta uutel presidendivalimistel ei osalenud ja andis 25. veebruaril 1998 ameti üle Valdas Adamkusele.

Brazauskase valitsusajal alustati teed NATO ja Euroopa Liidu liikmelisuse suunas ning tema presidendiks oleku ajal lahkusid riigist Vene väed.

Seoses poliitikasse naasmisega aastatuhande alguses sai temast peaminister. Sel ametikohal oli ta aastatel 2001-2006. Tervisemured tekkisid tal juba peaministrina töötades.

Brazauskasel on esimesest abielust kaks last. 2002. aastal abiellus ta oma teise abikaasaga.

Lisaks karjäärile ehituses ja poliitikas, oli Brazauskas ka viljakas kirjamees ja õppejõud. Tema hobideks olid purjesport, jaht ja kalapüük.