Steve’i vaimusära, kirg ja tarmukus oli allikaks loendamatutele uuendustele, mis rikastavad ja täiustavad meie kõigi elu. Maailm on Steve’i tõttu lõputult parem,” seisis Apple’i järelhüüdes.

Jobsi võitlus vähiga valmistas aastaid muret ettevõtte fännidele, investoritele ja juhtkonnale. Ta lahkus augustis Apple’i tegevjuhi ametist, kui säilitas koha juhatuses. Kompanii aktsiad langesid toona uudise avaldamise peale rohkem kui viis protsenti.

Apple’i uus tegevjuht Tim Cook nimetas oma järelhüüdes Jobsi “loominguliseks geeniuseks” ja “inspireerivaks mentoriks”.

“Apple on kaotanud ettenägeliku ja loomingulise geeniuse, maailma on kaotanud hämmastava inimese. Meie, kel on olnud õnne teada Steve’i ja töötada temaga, oleme kaotanud kalli sõpra ja inspireeriva mentori,” seisis avalduses.

Kaastunnet avaldas teiste seas ka Microsofti kaasasutaja Bill Gates.

Ettevõte avaldas oma veebilehel Jobsi must-valge portreefoto pealdisega “Steve Jobs, 1955-2011”.

Apple on nafta- ja gaasikontserni Exxon Mobil kõrval USA kõige väärtuslikum ettevõte.

Ülikooli pooleli jätnud Jobs asutas Apple Computeri 1970. aastate lõpus koos oma sõbra Steve Wozniakiga. Uus ettevõte ehitas peagi arvuti Apple 1.

Noorele firmale tõi suurt edu arvuti Apple II. Ettevõte läks 1980. aastal börsile, mis tegi Jobsist miljonäri.

Ehkki Apple’i arvutiäri jätkas edukalt, muutusid Jobsi suhted juhtkonnaga üha halvemaks, lõppedes 1985. aastal vallandamisega.

Jobs naasis vaheaastatel kiratsenud Apple’isse 1997. aastal ja sai 2000. aastal selle tegevjuhiks. Edu saatis ka Jobsi teist firmat, arvutianimatsiooni hiigelsammudega edendanud Pixarit. Tema suurimaid saavutusi on 2007. aastal turule tulnud iPhone, mis tähendas pööret veebikasutuses.

Jobsi jäävad leinama abikaasa Laurene ja nende kolm last.