29. märtsil käivitas Ühendkuningriikide peaminister Theresa May Lissaboni leppe artikkli 50, mis viis riigi EList lahkumise kursile. Britid soovivad Euroopa Liidust lahkuda 29. märtsiks 2019. Kõneluste algus viibis erakorraliste valimiste pärast Suurbritannias.

Kes räägivad?
Brüsselis istuvad ühe laua taga Suurbritannia Brexiti minister David Davis ning Euroopa Liidu poolne läbirääkimiste juht Michel Barnier. Brittide ametnikkond koosneb 98 liikmest, ELi poolelt on meeskond poole väiksem. Kuigi endine prantsuse välisminister Barnier eelistab kõneleda oma emakeelt, on kõneluste lingua franca siiski inglise keel.

Millest räägitakse?
Fookuses on võimalik 60 miljardiline "lahutusarve", mille EL on Suurbritanniale selle liikmelisuse ajal kulutanud. Sama tähtis on ka ELi ning Briti kodanike küsimus, kes siin või sealpool piiri elavad. Veel räägitakse Põhja-Iirimaast, mis on ainus Suurbrittania osa, mis jagab ELiga maapiiri. Osapooled peavad kokkulepele jõudma turutingimustes.

Millised on võimalikud kaubanduskokkulepped?

Euroopa Liidu lahkumiskõneluste meeskonda kuuluv Sabine Weyand rivistas esmaspäeval võimalikud stsenaariumid:

1) Ühendkuningriikide majandustingimused jäävad samaks ning seega jääb riik vaba turu osaks. Seda varianti Brüsseli ametnikud ei poolda, sest see tähendab brittide kvootide osa jagamist allesäänud 27 ELi liikmesriigiga;
2) Suurbritannia võtab üle osa ELi kvootidetest, mida on senini täitnud, aga asendab tundlikud kaubad, nagu näiteks liha ja või. Tundlike importkaupade väljasõelumist peavad ametnikud liiga keeruliseks seetõttu seda varianti ei poolda;
3) EL vähendab oma importkvoote ning Suurbritannia peab ise turu täitma. See on euroametnike meelisvariant.

Vasakul lauapoolel istuvad Euroopa Liidu kõnelejad, keskel Michel Barnier. Paremalt esimene David Davis.

Millal saab esimesi kokkuleppeid kuulda?
Davis ja Barnier on lubanud neljapäeval avalikkusele anda teada esimestest kokkulepetest. Eksperdid on Davist nahutanud, et see pole kõnelusteks piisavalt hästi ette valimistunud. Osapooltel on aega 20 kuud, et jõuda parimate võimalike kokkulepeteni.

Kes võidab ja kaotab?
New York Times vahendab, et võidavad kalamehed, mõned töötud inimesed ja Briti siseriiklik turg. Oma naela teenivad ka turueksperdid ning juristid.

Kaotab Suurbritannia majandus, maksusüsteem. Noored britid, kes olid Brexiti vastu võivad kaotada oma õiguse elada ja töötada vabalt ELis.