Väidetavalt on Baltimaade ja Poola nõudmisele toetust avaldanud Ameerika Ühendriigid, kuid enamus alliansist on Saksamaa mahitusel võtnud nõudmise suhtes negatiivse hoiaku, sest NATO taoline meelemuutus ärritaks Moskvat.

Sealhulgas on NATO juba neli aastat Venemaale kinnitanud, et raketitõrjekilp ei saa olema suunatud Venemaa vastu, vaid Iraani-taoliste riikide ohjamiseks.

2010. aastal jõudis allianss Lissaboni tippkohtumisel kokkuleppele lühi- ja keskmaarakettide  tõrjesüsteemi  arendamises, mis kaitseks NATO liikmesriike nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril.

Samal tippkohtumisel pälvis alliansi heakskiidu ka strateegiline kontseptsioon, mis kiitis koostööd Venemaaga, lisades, et NATO  ei  kujuta Venemaale ohtu.