„Aeg-ajalt ikka sellest räägitakse, aga ma võõrastan seda mõtet,“ ütleb Jean Sibeliuse teoste õigusi omava kolleegiumi liige Severi Blomstedt, kes on helilooja tütrepoeg, vahendab Helsingin Sanomat.

Teisel kolleegiumi liikmel Jaakko Ilvesel on samas hea meel, et Sibeliuse teostele pakutakse sellist au.

„Jälgime olukorda. Kodanike algatust ei ole eesmärk ka põrmuks teha,“ ütleb Ilves.

Kolleegiumi endine esimees Pertti Virkkunen ütleb otse: „Ei ole mingit põhjust hümni vahetada. Vahetamine tooks praktilisi probleeme ka kulutuste poolel.“

Algatuse taga on Sibeliuse akadeemia neljanda aasta kompositsioonitudeng Eetu Ranta-aho.

„See on sõpradeseltskonna ideest sündinud algatus. Kui võrrelda mitmete teiste maade hümnidega, eristub „Finlandia“ hümn neist positiivsel moel. Selles ei ole hümnidele tüüpilist pompöössust, vaid see on väärikalt rahulik ja mõjuv,“ ütleb Ranta-aho.

Ranta-aho tuletab meelde, et Pacius oli sünnilt sakslane ja tema loodud „Maamme laulu“ meloodia on kasutusel ka Eesti riigihümnina. „Soome vajab ainulaadset hümni,“ ütleb Ranta-aho.

Ka see argument ei veena Sibeliuse sugulasi.

„Kas pole südamlik, et Soomel ja Eestil on sama hümn?“ küsib Blomstedt.

Väike küsitlus sotsiaalmeedias annab aimu, et paljud soomlased peavad „Finlandiat“ liiga heaks ühislauluna rikkumiseks.

Maamme laulu“ positsiooni hümnina ei kaitse Soomes ükski seadus, vaid alles 19. sajandil üldlevinuks muutunud praktika. Inimesed peaksid teoreetiliselt hakkama lihtsalt „Finlandiat“ laulma, kui on soov hümni vahetada.

Ranta-aho arvates on praktika muutmine tõhusaim kodanikualgatuse kaudu. Ta soovib muutust juba 2015. aastal, kui Sibeliuse sünnist möödub 150 aastat.

Sibelius suri 1957. aastal ja autoriõiguste tasusid makstakse 70 aastat pärast autori surma. Tekib küsimus, kas „Finlandia“ muutmine riigihümniks ei tähendaks märkimisväärseid tulusid Sibeliuse teoste õiguste omanikele kuni 2027. aastani välja? Sibeliuse järglasi võimalikud lisatulud nende enese sõnul igal juhul ei huvita.