„Meil on vastuvõtukeskustes nende kontrollidega viivitusi olnud. Mõnedes kohtades on olnud probleeme tervisekontrollide käimapanemisega,“ ütles Soome migratsiooniameti peainspektor Inkeri Mellanen Yle Uutistele. „Kui luuakse kiiruga palju uusi hädamajutusüksusi, ei ole uues vastuvõtukeskuses loomulikult tingimata kohe tervishoiutöötajat, vaid ta tuleb kõigepealt sinna palgata. Väga suuri viivitusi ei ole minu arusaamise järgi olnud.“

Soome vastuvõtukeskustes või hädamajutuspaikades ei ole võimude teatel olnud nakkushaiguste epideemiaid, kuid näiteks tuberkuloosikahtlustusi on varjupaigataotlejate hulgas ette tulnud.

„Varjupaigataotlejate vaktsineerimisega ei ole tuli takus, aga näiteks osa tulijatest ei ole vaktsineeritud leetrite vastu ja osa ei ole neid põdenud. Leetrite epideemia oht on küllaltki suur ning seetõttu tuleks uuringud läbi viia ja vaktsineerida, et epideemiat ei tekiks,“ ütles THL-i nakkushaiguste osakonna juhataja Mika Salminen.

„Vastuvõtukeskustes jälgitakse muidugi ka sümptomeid ehk see ei sõltu ainult esialgsest kontrollist. Kui kellelgi on sümptomid, viiakse ta kiiresti vastuvõtukeskusest tervishoiuasutusse,“ ütles Mellanen.

Näiteks leetrite levimise oht ka ümbritsevasse ühiskonda varjupaigataotlejate vahendusel on tõeline seal, kus elanikkonna vaktsineeritus ei ole kattev.

Leetrite epideemia vältimiseks peaks 95 protsenti lastest vaktsineeritud olema. THL-i teatel on pooltes Soome omavalitustest vaktsineeritud sellest vähem inimesi, isegi näiteks vaid 85 protsenti.

Saksamaal on olnud leetrite epideemia, mille käigus suri üks laps.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) teatel on näiteks lastehalvatus pea kogu maailmast kadunud, kuid suure riskiga riigid on teiste hulgas Iraak, Süüria, Afganistan ja Somaalia, kust Soome põgenikud saabuvad.

Tavakodanikel ei tarvitse varjupaigataotlejate tõttu vaktsineerimisele tormi joosta, kuid parim viis enese ja oma laste kaitsmiseks nakkushaiguste eest ning epideemiate tekkimise takistamiseks on siiski vaktsineerimine.