Soome välispoliitika instituudi teisipäeval avaldatud raportis "Venemaa muutuv roll Soome naabruses" juhitakse tähelepanu Vene relvajõudude järjest agressiivsemale käitumisele Läänemere piirkonnas ja Arktikas ning katsetele Euroopa riikide energiasõltuvust poliitilistel eesmärkidel kasutada. Autorid märgivad, et kuna Vene majandusotsuseid tehakse sageli mittemajanduslikest eesmärkidest lähtuvalt, võib eeldada sealse ühiskonna ebavõrdsuse ja ebastabiilsuse süvenemist. „Vene valitsussüsteem on võimetu Vene majandust ja ühiskonda tõhusalt ja ratsionaalselt reformima,“ tõdevad autorid.

Raport annab Soomele konkreetseid näpunäiteid, kuidas Venemaaga käituda. Esiteks ei soovitata sinna teha suurinvesteeringuid. „Soome seisukohast on Venemaa muidugi suur turg, ent investeeringuid tasub teha vaid kõige stabiilsematesse ja mittestrateegilistesse sektoritesse,“ märgivad autorid. Raport lisab, et viletsate majandusnäitajate ja valitsuse ennustamatu käitumise tõttu ei saa Venemaast Soome ekspordile päästerõngast ka juhul, kui euroliidu sanktsioonid kunagi tühistatakse. Seetõttu soovitatakse Soome investoritel otsida uusi turge.

Diplomaatiliselt peavad autorid õigeks Venemaaga kahepoolse dialoogi arendamist, kuid märgivad, et sellise dialoogi sisu tuleks EL-i partneritega kooskõlastada. Ilma Euroopa „ankruta“ edendatavad kahepoolsed suhted on Soomele ohuks, leiavad autorid. Samuti peaks Soome jätkama kahepoolset teadus- ja kultuurialast koostööd ja rõhutama, et sanktsioonidele vaatamata ei pea Euroopa Venemaad vaenlaseks.

Energeetikapoliitika osas peaks Soome eelkõige teadvustama, et Nord Stream II ja Pyhäjoe elektrijaama projektid on poliitilised ettevõtmised, mille käsitlemine üksnes puhtmajanduslikus võtmes ei ole Soome huvides. Muu hulgas peab arvestama riskidega riigi energiasõltumatusele.

Kõige parem rohi Vene infooperatsioonide vastu on autorite sõnul kiire, avatud ja selge teabeedastamine. Samuti soovitatakse suuremat tähelepanu pöörata erinevate vähemusrühmade, eriti soomevenelaste probleemide lahendamisele.

Kaitsepoliitika osas soovitavad autorid kõigil võimalikel tasanditel järjest suuremat koostööd lääneriikidega. Heaks näiteks on ühisõppused NATO riikidega. Soome peaks säilitama iseseisva kaitsevõime. Samas ei peaks riik muutunud julgeolekuolukorra arvestades enam avalikult välistama võimalust NATO-ga ühinemiseks, vaid küsimust avalikult arutama.