Soome uue parlamendi liikmed: Venemaa poliitika on ohtlik, aga NATO-le öeldakse ei
Selle väitega ei ole osaliselt nõus 67 ja üldse nõus kuus Eduskunta liiget, vahendab YLE Uutiset.
Kõige selgemalt on selle väite poolt koonderakonna esindajad. Koonderakonna 37 parlamendiliikmest 32 oli vähemalt osaliselt nõus, et Venemaa huvisfääripoliitika on Soomele ohtlik. Vaid viis koonderakonna esindajat vastas, et ei ole päris nõus ning üldse polnud nõus mitte keegi.
Pea sama palju pidasid Venemaa poliitikat ohuks Põlissoomlaste ja rootsi rahvapartei esindajad.
Teist äärmust esindavad sotsiaaldemokraadid, vasakliit ja keskerakond, kelle uutest parlamendiliikmetest üle poole ei pidanud Venemaa huvisfääripoliitikat ohuks. Kõige lõhenenum oli keskerakond: 21 parlamendiliiget oli väitega osaliselt nõus ning 26 parlamendiliiget kas osaliselt või täielikult eri meelt.
Selge enamik Soome uutest rahvaesindajatest ei pea NATO liikmeks astumist lahenduseks.
Valimismasina jaoks vastanud 199-st rahvaesindajast vaid 51 ehk umbes veerand oli vähemalt osaliselt seda meelt, et NATO liikmelisus tugevdaks Soome julgeolekupoliitilist positsiooni. Neli rahvaesindajat jättis küsimusele vastamata ja 144 oli vähemalt osaliselt eri meelt.
Näiteks sotsiaaldemokraatidest ei usu ükski, et NATO liikmelisus tooks kaasa julgeoleku. Keskerakonnas ja Põlissoomlaste hulgas on selle uskujaid mõlemas vaid kaks.
Suurtest erakondadest koonderakonnas mõeldakse pea vastupidi. Selle väitega vähemalt osaliselt sama meelt on 36 parlamendiliiget. Üks jättis vastamata ja keegi ei olnud vastu.
Kui aga NATO liikmelisus Soomes aktuaalseks muutub, tuleb selle üle referendum korraldada, leiab enamik parlamendiliikmetest. Ebavajalikuks pidas rahvahääletust vaid 21 uut rahvaesindajat.
