Soome sotsioloog: Soome pilkamine Venemaa teemal Eestis räägib EL-i välispoliitika keerukusest

Ukraina konflikt on Euroopa Liidu välispoliitika seisukohalt liidu ajaloo keerulisim olukord, leiab Helsingi ülikooli Aleksanteri instituudi juhataja, sotsioloogiaprofessor Markku Kivinen.

Euroopa Liidu püüe esindada oma välispoliitikas puhtalt liidu ühiseid huve peidab Kivineni hinnangul seda vastuolu, et tegelikkuses on igal Euroopa Liidu liikmesriigil oma välispoliitilised huvid, vahendab MTV.

Kivinen tuletab meelde, et suuremal osal Euroopa Liidu liikmesriikidest, Soome kaasa arvatud, olid enne Ukraina kriisi kahepoolsed suhted Venemaaga korras ja liikumas pigem paremuse kui halvemuse poole.

„Siis äkki oli Kiievi Maidani väljakul üllatuslikult olukord, kui grupp meeleavaldajaid ei leppinud Euroopa Liidu, Venemaa ja Ukraina esindajate kokkulepetega ning Ukraina valitsus kukkus. Ühtäkki oli meil Euroopa Liidu ühine välispoliitika, mille alusel kehtestati Venemaale sanktsioone. Esimest korda tekkis tugev pinge Euroopa Liidu riikide välissuhete ja Euroopa Liidu ühtse välispoliitika vahel,“ arutleb Kivinen.

Kivinen leiab, et Euroopa Liidul ei ole selliste vastuolude käsitlemiseks avalikke vahendeid.

„See viis muu hulgas selleni, et eestlased pilkasid Soomet, kui president Sauli Niinistö läks Venemaale ja Ukrainasse läbirääkimisi pidama, või et soomlased olid mures, kui Rootsi välisminister Carl Bildt käis Kiievi Maidanil mässu õhutamas,“ räägib Kivinen.

Kivineni sõnul tõuseb selliseid vastuolusid Euroopa Liidu ühises välispoliitikas pidevalt taustalt esile.

„Probleem on selles, et nende üle ei saa õieti avalikult arutleda, sest Euroopa Liit peab avalikkuse ees säilitama üksmeelsuse muljet,“ nendib Kivinen.