Washington Posti ajakirjanik Griff Witte tsiteerib Soome peaministrit Alexander Stubbi, kelle sõnul oleks Soome pidanud NATO-ga liituma 20 aastat tagasi. Witte küsis Niinistölt, kas ta on sama meelt, vahendab YLE Uutiset.

Niinistö vastas, et see oleks olnud kerge samm, sest Venemaa oli siis nõrk.

Witte küsis edasi, kas Soome kaotas siis võimaluse, kui jättis NATO-sse astumata.

„Kahtlemata oli NATO liikmelisus siis võimalus,“ vastas Niinistö.

Niinistö sõnul ei ole ta endiselt NATO liikmelisuse vastu. See on Soome jaoks endiselt võimalus ja seda võimalust tuleb avatuna hoida.

Niinistö ütles siiski, et peaminister Stubbi tugev NATO liikmelisuse poolt kõnelemine ei tähenda seda, et ka tema eesmärk oleks NATO liikmelisus praegu.

„On selge, et kui Soome liituks NATO-ga, muudaks see Soome ja Venemaa suhteid pingelisemaks. Meil on 1300 kilomeetri pikkune piir ja see ei ole kinni. Vastupidi, see on väga elav,“ tuletas Niinistö meelde.

Niinistö ütles intervjuus taas välja seisukoha, et Euroopa Liidu liikmelisus annab Soomele julgeolekugarantiisid. Niinistö sõnul tagab Lissaboni lepe selle, et Euroopa Liidu liikmesriigid tulevad appi, kui teine liikmesriik on „tõsistes probleemides“.

„Need ei ole samasugused garantiid nagu NATO artikkel viis, aga need on tugevad poliitilised toetusavaldused,“ ütles Niinistö.

Niinistö ei usu, et olukord muutuks sõjaliseks konfliktiks Soome piiridel väga kergesti ja vähemalt mitte tahtlikult.

„Õnnetusi võib loomulikult juhtuda,“ ütles Niinistö.

Ka Tuomioja ütles Washington Postile, et Venemaal ei ole ilmselt kavatsusi muuta olukorda Soome piiril, sest see on Venemaa jaoks kergeim ja stabiilseim piir.

Tuomioja tõlgenduses on Venemaa viimase aja provokatiivne käitumine riigi soov tuletada meelde oma sõjalist võimsust.

Tuomioja ei usu, et Soome kevadistest parlamendivalimistest tulevad NATO-valimised, sest ükski erakond ei soovi seda. Erakonnad ei tee selles suhtes ühtki liigutust, sest rahva enamus on endiselt NATO liikmelisuse vastu.