Alternatiivravi all mõeldakse ametliku tervishoiu alla mittekuuluvat ravi, mida pakuvad tihti meditsiinivälised isikud. Soomes kasutatakse alternatiivravi kohta ka väljendit uskumusravi, vahendab Yle Uutiset.

Viimasel ajal on Soomes muret tekitanud näiteks hõbedavee jootmine lastele ja nahka söövitava niinimetatud musta salvi kasutamine.

Hõbedavett müüdi ja reklaamiti haigusi ravivana, kuigi see võib tekitada siseelundite kahjustusi. Musta salvi kasutati aga nahavähi raviks ja seda reklaamiti „maagilise ravimina”, kuigi see võib nahka auke söövitada.

Kui Yle rääkis musta salvi kasutamisest onkoloogile, oli viimane šokeeritud ja ütles, et keegi ei tohiks seda kasutada. Selle kasutamise eest on hoiatanud ka USA nahahaiguste arstid.

Soomes on alternatiivravi ohtude eest hoiatanud paljud meditsiinieksperdid, näiteks tervise ja heaolu insituut (THL) ja arstide liit. THL-i sõnul on hõbedavee kasutamine ravimina üheselt kahjulik ja selle joomisel on mürgistusoht.

Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi teatel on alternatiivravi võtete kasutamine lisandunud, samas on selle kohta vaid väga üldised seadusesätted.

Probleemi keskmes on eriti alternatiivravi ohutus ja eksitav reklaam.

Soome sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna loa- ja järelevalveamet Valvira saab sekkuda vaid ametlike meditsiiniprofessionaalide tegevusse. Alternatiivmeditsiini pakkujate tegevusse sekkuda ei saa, sest nad ei ole ametliku tervishoiu osa.

See vähendab alternatiivravi kasutava inimese õiguskaitset võrreldes tavalist meditsiini kasutava inimesega, kui tekib ravivigu. Teisisõnu: kes vastutab, kui alternatiivravitseja rikub inimese tervise?

„Alternatiivravi pakkumine iseseisvateks otsusteks võimetutele isikutele või alaealistele võib tekitada suurt kahju. Suuremad riskid on seotud sellega, et alternatiivravi kasutamine võib edasi lükata meditsiinilise ravi alustamist, mis võib põhjustada haiguse ägenemist või võib sellel olla kahjulikke mõjusid,” ütles minister Saarikko. „See on suur põhjus, miks vajatakse alternatiivravi ja sellega tegelemise kohta täpsemat seadusandlust.”

Saarikko sõnul on eesmärk, et uus seadus sisaldaks alternatiivravitsejate definitsiooni, reegleid seaduse rakendusvaldkonna kohta, üldisi kohustusi alternatiivravi professionaalselt pakkujatele, reklaami ja järelevalvet puudutavaid reegleid ning reegleid ravitsejate registreerimise kohta.