Soome kindral: Trump räägib tõtt - USA ei pea Euroopat kaitsma

 (350)
NATO
Foto: VANO SHLAMOV, AFP/Scanpix

Soome brigaadikindrali Lauri Kiianlinna sõnul on tulevase Ameerika Ühendriikide presidendi jutt NATO-st ja Euroopa julgeolekust reaalsus – allianss ei pea Euroopat kaitsma.

Trump tuli valimiskampaania ajal välja vastuoluliste ideega, et USA peaks kaaluma NATO liikmelisuse peatamist või oma osalust oluliselt kahandama, kuna see on majanduslikult kahjulik.

Ühtlasi seadis ta kahtluse alla, kas jätaks presidendina automaatselt kehtima julgeolekugarantii, mis annab liikmesriikidele kindluse, et Ameerika Ühendriikide sõjavägi on rünnaku korral nende selja taga. Tema meelest ei tuleks USAl kaitsta NATO liitlasi rünnaku korral automaatselt, vaid vaadata kõigepealt, milline on nende panus allianssi.

Eesti on jätkuvalt ainus Balti riik ja ühtlasi üks vähestest Euroopa riikidest, mis suudab täita nõuet, mille kohaselt tuleb NATO liikmesriigil kulutada oma sõjalisele kaitsele vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Donald Trump Foto: JEWEL SAMAD, AFP/Scanpix
Seotud lood:

Soome brigaadikindrali hinnangul on Trumpi seisukoht NATOst kooskõlas reaalsusega. „Kui keegi ütleb välja tõe, nagu Hans Christian Anderseni muinasjutus „Keisri uued rõivad“, tuleb see ootamatult kohutava šokina,“ tõdes Kiianlinna ajalehele Ilta-Sanomat.

Kiianlinna usub, et Euroopa julgeolek sõltub liiga palju USA-st. Tema meelest ei garanteeri sõjalist abi tegelikult aga isegi NATO viies artikkel, mis kohustab igat liiget käsitlema rünnakut ühe riigi vastu kui rünnakut kõigi riikide vastu.

Artikkel toob nimelt välja, et sõjalist abi osutatakse juhul, kui seda peetakse vajalikuks. „Kui olla õige küüniline, rääkis Trump sellest, mis on tegelikult tõsi,“ sõnas Kiianlinna. „Sõltuvalt olukorrast otsustab igaüks oma huvidest lähtuvalt, kuidas seda tõlgendada. Trump tõi selle tõe päevavalgele.“

Brigaadikindral nimetas illusiooniks eeldust, et konflikti korral tuleb NATO oma tankide ja lennukitega appi, kuna allianss moodustub liikmesriikide kaitsejõududest, mitte ühisest sõjaväest. „Iga liikmesriik otsustab [sekkumise] seega iseseisvalt,“ selgitas Kiianlinna.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare