Riskideks pidas töögrupp valimistulemuste ulatuslikku manipuleerimist, valimiste häirimist teenuse tõkestamise rünnakuga ja valimissaladuse ulatuslikku murdmist, vahendab Yle Uutiset.
Veebruaris moodustatud töögrupp andis oma lõppraporti üle Soome justiitsministrile Antti Häkkänenile. See töögrupp jõudis vastupidisele järeldusele kui e-valimisi aastatel 2013-2015 uurinud töögrupp, mis soovitas e-valimiste proovimist kohalikel rahvahääletustel.
Nüüd rõhutas töögrupp, et tehniliselt on e-hääletus läbiviidav, aga tehnoloogia ei ole veel piisavalt heal tasemel. Puudusi on muu hulgas sertifitseeritavuse ja valimissaladuse ühtesobitamisel. Töögrupi sõnul on suurim risk seotud usalduse ja selle kaotamisega. Usalduse kaotamiseks piisab vaid valeinformatsiooni ja kuulujuttude levitamisest.
Traditsioonilise pabersedelitega hääletamise korral on hääled töögrupi sõnul konkreetselt loetavad ja kontrollitavad, mistõttu saab kergesti hajutada vähemalt valimistulemuste manipuleerimise kahtlused.
On loodetud, et e-valimised suurendavad valimisaktiivsust. Töögrupi hinnangul on aga interneti mõju siiski väike. Teiste riikide kogemused näitavad, et e-hääletus mõjutab valimisaktiivsust üsna vähe.
