Ilta-Sanomat kirjutab, et kuna seoses pagulastega on kujunenud enneolematu olukord, otsib Soome loovaid lahendusi lõunanaaber Eestilt. Varjupaigataotlejate integreerimisega toime tulemiseks on Lindströmi sõnutsi vaja loovaid lahendusi. Värskeima hinnangu kohaselt on aasta lõpuks Soome saabunud 35 000 varjupaigataotlejat, kellest hinnanguliselt 10–12 000 saab loa Soome jääda.

Lindström ütles täna pressikonverentsil, et Eestis on varjupaigataotlejad kohustatud tutvuma ühiskonna, kommete ja seadustega. Alles siis, kui varjupaigataotleja on läbinud ühiskonna tundmist hindava testi ja allkirjaga kinnitanud, et ta sellest kõigest aru saab, on tal õigus teatud privileegidele.

Nüüd kaalutakse Lindströmi sõnul ka Soomes, kas Eesti mudeli sarnase lepingu võiks sealgi kasutusele võtta. „Kas piisab sellest, et inimesele näidatakse presentatsiooni, mida ta võib-olla isegi ei loe, või on parem, kui räägitakse, kuidas ühiskond toimib,“ küsis Lindström. „Pärast mida testitakse, kas ta on õigesti aru saanud, ja palutakse nimi alla panna.“

Soome justiits- ja tööministri arvates oleks Eesti mudeli sarnane lahendus hea nii riigi kui ka varjupaigataotleja jaoks. „Ma näen selles häid külgi, et varjupaigataotlejatele räägitakse, milline on Soome ühiskond, milline on Soome seadusandlus, milline on siinne moraal ja kuidas koheldakse naisi ja lapsi,“ märkis Lindström. „Kui seda hiljem testitakse ja palutakse nimi alla panna, siis ei saa varjupaigataotleja pärast seda väita, et ta ei teadnud, kuidas siin maal käitutakse.“

Peale selle rääkis Lindström, et varjupaigataotlejad tahetakse võimalikult kiiresti tööle panna. Õigupoolest võiksid nad mehe sõnul juba vastuvõtukeskuses veedetud ajal osa võtta metsakoristusest, lumerookimisest ja marjakorjamisest.