Nimelt katsetavad venelased Salomaa sõnul praegu Kilo-klassi allveelaeva, mis on Vietnami tellitud kuuesest seeriast neljas ja kannab nime Da Nang. Sellega on tehtud sügavuskaitseid Läänemere sügavikes ja kui Soome uurimislaev samasse piirkonda sattus, aeti see sealt minema. Proovisukeldumiste ajal olid pinnal päästelaev, hoolduslaev ja hävitaja, vahendab Iltalehti.

Kolm projekti 636KMV järgi ehitatud alust on Salomaa sõnul juba Vietnamile üle antud. Praegu katsetustel olev allveelaev antakse üle sel aastal. Viies alus on dokis ja antakse üle 2016. aastal. Samal aastal on kavas üle anda ka viimane laev.

Venemaa Balti laevastikul on omal kaks Kilo-klassi allveelaeva. Kilo on NATO antud nimetus. Venemaa tüübinimetus on Projekt 877 Paltus. Laev on 74 meetrit pikk ja selle veeväljasurve on 4000 tonni. Laeva laius on 9,9 meetrit ja kõrgus 6,5 meetrit. Meeskond koosneb 52 liikmest. Vee all on laeva maksimaalne kiirus 25 sõlme ja ta on võimeline sukelduma kuni 300 meetri sügavusele. Relvastuses on kuni 18 torpeedot, 24 miini ja kaheksa õhutõrjeraketti. Neid allveelaevu on Venemaa müünud Poolale, Rumeeniale, Indiale, Alžeeriale, Iraanile, Hiinale ja Vietnamile.

Uuemat tüüpi Lada-klassi (Projekt 677 Lada) allveelaevu on Balti laevastikus kaks. Laeva pikkus on 72 meetrit ja veeväljasurve 2700 tonni. Laev on 7,1 meetrit lai ja 6,5 meetrit kõrge. Meeskond koosneb 38 liikmest. Maksimaalne kiirus vee all on 21 sõlme ja maksimaalne sügavus 300 meetrit. Relvastusse kuulub kuni 18 torpeedot.

Nii Kilo- kui ka Lada-klassi allveelaevade jõuallikateks on diiselmootorid, mitte tuumareaktorid. Nende relvastuses võib aga olla tuumatorpeedosid ja tuumamiine, kuid Läänemere strateegilisse pilti ei kuulu suured ristlejad või lennukikandjad, mille vastu need on mõeldud.