Soome ajakirjanikelt ilmus raamat Vene jõupoliitikast Balti riikides: rünnakut ei ennustata
Ajalehe Helsingin Sanomat korrespondent Eestis Kaja Kunnas ja Soome rahvusringhäälingu korrespondent Balti riikides Marjo Näkki on kirjutanud kahasse raamatu „Suomenlahden suhdekirja. Uudet vaaran vuodet“ („Soome lahe suhteraamat. Uued ohu aastad“), mis räägib Venemaa jõupoliitika Balti riikides tekitatud probleemidest.
Raamatule on Helsingin Sanomates arvustuse kirjutanud riigiteaduse doktor Jukka Tarkka.
„„Suomenlahden suhdekirja“ esitleb kindlakäeliselt piirkonna kaitseküsimust, loomulikult ei saa sellest vaikida. Aga peatähelepanu on suunatud nende rahvaste võimele tekitada vaimset ja sotsiaalset kriisitalumisvõimet,“ kirjutab Tarkka, kelle sõnul on tegemist sisuka kvaliteetajakirjandusega.
Lõpptulemus on Tarkka sõnul meeldiv üllatus, sest Balti riigid ja eriti Eesti tunduvad olevat Venemaa ülepingutatud propagandast ja valerünnakutest üsna hästi välja tulnud.
„President Vladimir Putini innukad teenijad näivad olevat langenud samasse lõksu kui Moskva raadio soomekeelsete saadete uudistelugeja Tiltu Talve- ja Jatkusõja ajal. Propaganda on kõige haletsusväärsem, kui selle tootjad hakkavad oma jutuvada uskuma ja nende sihtrühmast on kuulda naeruturtsatusi,“ kirjutab Tarkka.
Kunnas ja Näkki tuletavad oma raamatus meelde, et propagandasõda ei võideta vastupropagandaga, vaid külma mõistusega, märgib Tarkka.
Eesti on külma sõja järgse Euroopa haruldane edulugu. Riik ei ole veel valmis, aga just praegu puudub selge arusaam selle kohta, mis suunas peaks pingutama, kui kõik seni eesmärgiks olnu on saavutatud. Raamatu autorid kirjutavad, et Eesti poliitikas on alanud uus hirmu ajajärk.
„Nõukogude ajal eestlusse juurdunud korruptsiooni jäänuseid tundub olevat veel palju. Raamatus on vahedalt koomilisi kirjeldusi poliitika tipptaseme tegelastest, kelle alguses tugevana paistnud imago on operetlikus sekeldamises murenenud,“ kirjutab Tarkka.
Raamatu autorid ei ennusta Venemaa rünnakut. Putinil on mujal tähtsamaid eesmärke kui Balti riikides. Eriti Eestil on nende hinnangul võime arendada raskesti murtavat rahvuslikku kaitsetahet, mis teeb Venemaa ettevaatlikuks, sest jõupoliitika aluste hulka kuulub otsusekindla vastase vältimine ja nõrga kiusamine.
Kunnas ja Näkki tunduvad Tarkka sõnul kavandavat sellist mustrit, kus USA tekitaks Balti riikidest, Poolast ja Põhjamaadest NATO-le paralleelse kaitsekoostöö. Soome ja Rootsi pääseksid NATO-sse astumise vaevast, kuid Venemaa saaks ikkagi endale vastu ründetahet vähendavat uut jõudu Läänemere piirkonnas. NATO-sse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide äkki tihenenud ühine õppustekava vihjab ehk sellele suunale, kirjutab Tarkka.
