Šiiitide palverännak jõudis haripunkti

Hõikuvate, laulvate ja end piitsutavate šiiitide palverännak jõudis kolmapäeval haripunkti, püha linna Kerbalasse kogunenud usklikud näitasid, et on sõjajärgses Iraagis arvestatav poliitiline jõud.

Šiiitide palverännakust kujunes poliitilise ja usupalangu avaldus, mis tõi ilmsiks võimaluse, et USA ja tema liitlaste kukutatud Saddam Husseini asemele võib tõusta islamifundamentalistlik Ameerika-vastane valitsus.

Kogu nädala Kerbalasse voolanud rahvahulk hakkas kolmapäeval hõrenema, kuid endiselt sagisid palverändurid innukalt prohvet Muhamedi tütrepoja imaam Husseini haua ümber. Aastal 680 Kerbalas tapetud Husseini peetakse üheks esimestest šiiitide usujuhtidest.

Saddami režiimi ajal oli šiiitide iga-aastane palverännaku Kerbalasse keelatud ning samuti ei olnud lubatud rituaalne enesevigastamine, mida mehed nüüd imaami mälestuseks innukalt tegid.

Kerbala kuldse mošee ümber tolmustel tänavatel tungleva rahvahulga seas oli näha mitmeid mehi, pealael mõõga- või noahaavadest haavad ja veri mööda nägu voolamas. Rütmiliselt kordasid nad austatud šiiitide nimesid.

Mõni mees varises kokku, kuid aidati jalule. Teised koperdasid vaarudes ringi ja sõbrad püüdsid nende näolt verd pühkida.

“See on meie jaoks suurim au. Me vigastame ennast, et näidata (imaam) Husseinile, kuidas me teda armastame,” ütles nägu mööda alla valguva vere tõttu silmi pilgutav Adnan Albedri.

Palverännak sai teoks tänu usuvabaduse taastumisele 20. märtsil alanud sõja tagajärjel. Viimane taoline rännak 1977. aastal lõppes sellega, et Saddami väed ründasid šiiite Kerbalasse viivatel teedel ja tapsid neist paljud.

Šiiitides, kes moodustavad Iraagi 26 miljonist elanikust üle 60 protsendi, on elevust tekitanud ka äsjaomandatud poliitilised vabadused ja nad nõuavad innikalt USA vägede lahkumist.

“Ei Ameerikale. Ei sõjalisele valitsusele. Ei Chalabile,” võis lugeda palverändurite loosungitelt.

Ahmad Chalabi, keda šiiidid ei usalda, on pagulaspoliitik, keda USA meelsasti näeks Iraagi ajutise valitsuse juhina.

Šiiidid korraldasid sel nädalal Ameerika-vastaseid meeleavaldusi ka Bagdadis, sest paljud iraaklased kardavad, et USA püüab Iraagis oma tahet peale suruda.

Ajaleht Washington Post kirjutas kolmapäeval USA ametnikele viidates, et president George W. Bushi administratsioon alahindas šiiitide organiseerumisvõimet ning nüüd ollakse silmitsi islamifundamentalistliku valitsuse sünni väljavaatega.