„Jah, me valmistusime selleks 2004. ja 2008. aastal. Aga siis ei läinud olukord sellise ekstreemsuseni kui eelmisel aastal, kui Janukovõtš keeldus alla kirjutamast assotsiatsioonileppele Euroopa Liiduga. Kui Kiievis rullusid lahti Maidani sündmused, valmistusime me siin aktiivselt vastumaidaniks. Asutati ühiskondlik ühendus Respublika. Ja vaikselt kraadid tõusid: nad kütsid olukorra tulikuumaks ja meie siin kütsime vastuseks samuti,“ ütles Tšalõi Vene väljaandele Nevskoje Vremja UNIAN-i vahendusel.

Tšalõi teatas ka, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist agiteeris ta kolleege mitte hääletama referendumil Ukraina iseseisvuse poolt.

Küsimusele, millal ta otsustas võtta enda kanda niinimetatud rahvaliikumise juhtimise Sevastopolis, vastas Tšalõi järgmiselt: „Oli kaks hetke. Esimene, kui võeti vastu otsus, et me sõdime. See toimus Austrias, kus ma sain teada Janukovõtši põgenemisest. Mulle sai selgeks, et see on võimalus, mida ei saa käest lasta. Teine hetk oli siis, kui vastasin enda jaoks küsimusele linnapeaks hakkamise kohta, aga see oli juba varem vastu võetud otsuse elluviimise viis.“

Tšalõi tunnistas, et kartis „rahvalinnapeaks“ hakata ohu tõttu kiskuda inimesed sõtta ja osakamatuse tõttu juhtida linna.