Valitsemiskulud kasvaksid

Šotimaa valitsus on viimastel aastatel keskendanud oma hanked Šoti firmadele, kuid suuremad hanked on tehtud koos ülejäänud Ühendkuningriigiga. Kui hangete hulk on olnud suur, on ka nende hinnad madalamad olnud.

Šoti valitsus saaks uusi vastutusalasid tööhõive, sotsiaalkaitse, maksustamise ja riigi rahanduse valdkondades ning raudteevõrgustiku ja energiasektori ülalpidamise alal. Kõige hullemal juhul peaks Šotimaa need täielikult uuesti korraldama. Ajalehe Guardian teatel kasvaksid Šotimaa kulud praeguselt umbes kaheksalt miljardilt hinnanguliselt 10-12 miljardi naelani ehk viie miljardi euro võrra.

Kärped tervishoiuteenustes

Arvatakse, et iseseisvumine tekitab Šotimaa tervishoiule umbes poole miljardi naela suuruse puudujäägi. Šotlasi on hirmutatud suurte kärbetega tervishoiuteenustes. Šotimaa on olnud tervishoiualaselt iseseisev juba 1999. aastast, kuid Ühendkuningriiki kuulumine on andnud talle eeliseid muu hulgas ravimite ostmisel.

British Medical Journali küsitluse järgi oli 311-st Šotimaal töötavast arstist 60 protsenti iseseisvuse vastu. Šotlased on teistest brittidest haigemad ja surevad nooremalt. Šoti mehe keskmine eluiga on 76,6 aastat, mis on Ühendkuningriigi lõunapoolsemate osade omast 2,3 aastat lühem.

Nael rahaühikuna?

Ei ole päris kindel, kas nael jääks iseseisva Šotimaa valuutaks. Briti parteide juhtidest 63 protsenti on ühisvaluuta idee vastu, kuid Šotimaal tahetakse nael ametliku valuutana säilitada.

„Me säilitame naela, sest see on sama palju meie kui Inglismaa oma,“ ütles Šotimaa esimene minister Alex Salmond augustis.

Lahkumine Euroopa Liidust ja NATO-st

Iseseisva riigina ei kuuluks Šotimaa enam Euroopa Liitu ega NATO-sse. Kui ta tahaks kasu saada näiteks Euroopa Liidu vabast liikumisest või sõjalise alliansi pakutavast julgeolekust, peaks ta mõlemaga liitumist taotlema.

Loomulikult peaksid teised riigid heaks kiitma Šotimaa seisundi iseseisva riigina. Sellisena saaks ta astuda ka ÜRO-sse.

Euroopa Liidust lahkumine tähendaks ilmselt ka piirikontrolli Suurbritannia ja Šotimaa vahel. Euroopa Liidu kodanikelt nõutaks passi, loomadelt loomapassi. Daily Maili arvates võiksid uut rahvusvahelist piiri ära kasutada rahvusvahelised kuritegelikud rühmitused.

Naftast saaks tüliõun

Šotimaa oleks põhimõtteliselt naftariik, sest 90 protsenti Suurbritannia valduses olevatest Põhjamere rikkustest asub tema territoriaalvetes. Ekspertide sõnul võib siiski olla, et rahvusvaheline õigus ei anna Šotimaale õigust kõiki Suurbritannia naftavarusid endale saada.

2012. aastal tuli 67 protsenti Suurbritannia kasutatud naftast Põhjamerest Šotimaa kaudu. Samast saadi ka enam kui pool maagaasist. Põhjamere naftatööstus annab aastas tööd 200 000 inimesele ja see annaks Šotimaale aastas 6,5 miljardit maksutulu.

Šoti viskite kaitsmine raskeneb

Isegi Šoti viski ei pääseks tagajärgedeta. Daily Maili teatel ei saaks Euroopa Liit enam Šoti viskit või selle nime kaitsta, kui Šotimaast omaette riik saaks. Praegu võib ainult Šoti viskite kohta kasutada nimetust „Scotch Whisky“. Selle tagab Euroopa Liidu kaitsesüsteem.

Euroopa Liit on olnud väga kasulik Šoti viski geograafial põhinevas kaitsmises. Kui Šotimaa ei oleks enam selle liige, järgneks sellele segadus, märkis Scotch Whisky Associationi juht David Frost.

Tuumarelvad jagamisele

Suurbritannia kogu tuumaarsenal asub Šotimaal Faslane'is. Allveelaevad võiks üle viia La Manche'i väina, aga tuumarakettidele ei ole Ühendkuningriigis välja mõeldud ühtki muud hoiupaika.

Kõige halvemal juhul nõuaks tuumapunkrite ehitamine aastatepikkust loa saamise protsessi, mis võiks praktikas tähendada, et Ühendkuningriik jääb tahtmatult tuumarelvadest ilma.

Teiselt poolt võiks jõuda kokkuleppele nii, et Ühendkuningriik rendiks tuumabaaside ala Šotimaal ja relvad jääksid sinna.