Eelmisel aastal selgus, et Gurlitti kodus Münchenis oli hoitud sadu kunstiteoseid, millest paljud arvatakse olevat natside varastatud, vahendab BBC News.

Gurlitt ise eitab, et tööd on varastatud, kuid juudiorganisatsioonid tahavad rohkem üksikasju.

Seni ei ole tehtud otsust fotode avaldamise kohta värskelt leitud teostest ega nendest enamate detailide avaldamise kohta.

Juudiorganisatsioonid nõuavad tööde nimekirja avaldamist, et aidata tuvastada teoseid, mis on varastatud või välja pressitud natside ohvritelt.

81-aastane Gurlitt on 1956. aastal surnud natside heaks kiidetud kunstikaupmehe Hildebrand Gurlitti poeg.

Holokausti käigus ära võetud varade tagastamise organisatsioon nõuete konverents kirjeldas Gurlitti kui üht neljast kunstikaupmehest, kelle Adolf Hitler volitas varastatud kunstiga tegelema.

„Seetõttu tuleb tema päranduse päritolu kontrollida,“ teatas nõuete konverents oma avalduses.

Teoste avastamine Gurlitti Salzburgi kodust tehti teatavaks esmaspäeval.

„Need on väga väljapaistvad tööd,“ ütles Hartung. „Imeline Seine'i maastik Pissarrolt, imeline sillapilt Monet'lt ja meremaastik purjelaevaga Manet'lt. Siis on veel palju teisi töid Renoirilt ja Liebermannilt. Need on üldiselt kunstiliselt väljapaistvalt head teosed, mis on suurema tähtsusega kui Schwabingi [Müncheni linnaosa] kollektsioon.“

2012. aasta märtsis leiti Gurlitti korterist Münchenis enam kui 1400 pikka aega kadunud olnud või varem teadmata kunstiteost, mille väärtuseks hinnati 989 miljonit eurot.

Teoste hulgas oli Marc Chagalli, Pablo Picasso, Henri Matisse'i ja Otto Dixi töid.

Cornelius Gurlitti isa sugulane Wolfgang Gurlitt oli samuti kunstikoguja, kes tegeles natsiperioodil „degenereerunud“ kunstiga.

Wolfgang kolis sõja ajal elama Austriasse ja andis oma märkimisväärse kunstikogu muuseumi Linzi.

Linzi Lentose muuseum on viimastel aastatel olnud sunnitud tagastama oma kollektsioonist mitmeid maale, sest on kindlaks tehtud, et need on natsiperioodil varastatud.