Saksamaalt kodumaale tagasipöördujate arv on viimase 16 aasta suurim, selgub migratsiooni ja pagulaste liiduameti (BMF) andmetest. Enamik neist on pärit Lääne-Balkanilt, neil puudub võimalus saada Saksamaal alalist elamisluba ning nad peavad nii sunniviisilist tagasisaatmist ennetama, kirjutab Süddeutsche Zeitung.

Väljasaatmiste arv, hinnanguliselt 25 000, ei moodusta sel aastal Saksamaal pooltki vabatahtlike tagasipöördujate arvust. Vabatahtlikul naasmisel on kõigi osapoolte jaoks eelised: need on inimlikumad kui väljasaatmised, sest politsei ei käi öösel inimesi ära viimas, vaid nad otsustavad teadlikult ja kavandavad oma kojusõitu.

Lisaks sellele ei karistata vabatahtlikke tagasipöördujaid mitmeaastase sissesõidukeeluga. Võimud omakorda hoiavad kokku kulusid. Kes ikkagi Saksamaale tagasi sõidab, et alaliselt sinna jääda, peab reeglite järgi tagasipöördumisraha tagasi maksma.

Kuni novembrini on Albaaniasse tagasi pöördunud 15 000 inimest. See on kaugelt suurim grupp sel aastal. Järgmistel kohtadel on 5000 inimesega Serbia, Iraak ja Kosovo. Märkimisväärselt on suurenenud eelkõige Afganistani, Iraani ja Iraaki naasnute arv. Afganistani on kuni novembrini vabatahtlikult tagasi sõitnud üle 3200 inimese, mida on kümme korda rohkem kui eelmisel aastal.

Saksa liiduvalitsus tahab vabatahtlikku tagasipöördumist rohkem edendada. Alates veebruarist plaanitakse lisaks standardfinantseerimisele siseministeeriumi teatel programmi „Starthilfe Plus“ („Stardiabi Pluss“). Mida varem sisserändajad kojusõidu kasuks otsustavad, seda suurem on stardiraha.

Kui näiteks viieliikmeline perekond otsustab enne negatiivset otsust varjupaigataotluse kohta kodumaale tagasi pöörduda, võib ta saada põhitoetusele lisaks 4200 eurot. Põhitoetus sisaldab reisikulusid, reisitaskuraha ja stardiabi, mis on riigist ja laste vanusest sõltuvalt umbes 1000-3000 eurot.

Saksamaa arenguabiministeerium tahab 2017. aasta esimeses kvartalis hakata tagasipöördujatele pakkuma oma programmi „Migration und Entwicklung“ („Migratsioon ja areng“). Tagasipöördujatele antakse nõu ja aidatakse kaasa nende reintegreerumisele kodumaal. Eelkõige tahetakse keskenduda Marokost, Tuneesiast, Nigeeriast, Kosovost, Serbiast ja Albaaniast pärit inimestele.

Vabatahtlikele tagasipöördujatele on ka erinevaid pakkumisi liidumaade ja kohalike omavalitsuste poolt, kus sisserändajad elavad.