Saksa julgeolekuvõimud: pagulaste hulgas on olnud rohkem terrorismis kahtlustatavaid kui seni teada
Kui terroristid 2015. aasta novembris Pariisis pommid õhkisid ja 130 inimest tapsid, oli kaks neist pagulastena Euroopasse reisinud. Sama kehtib ka ründajate kohta Istanbulis, kes tapsid jaanuaris kümme Saksa turisti, kirjutab Saksa ajaleht Neue Osnabrücker Zeitung.
Julgeolekuvõimud on ajalehe teatel seda ohtu pikka aega alahinnanud. Alles hiljuti tunnistas Saksa siseluureteenistuse, põhiseaduse kaitse liiduameti (BfV) president Hans-Georg Maaßen: „Mis puutub Islamiriiki, peame meie samamoodi õppima.“
Koos põgenikevooluga on Islamiriik rohkem terrorismis kahtlustatavaid Saksamaale saatnud kui seni teada. Saksa liidukriminaalameti (BKA) arvude järgi on alates pagulaste liikumise algusest saabunud 369 teadet. 40 juhul alustati juurdlust, teatas BKA. Kahtlusaluseid on süüdistatud terrorirühmituses osalemises ja raske kuriteo ettevalmistamises. BKA hoiatab, et terrorioht Saksamaal ja Euroopase on endiselt suur: „Islamistlike terrorirakukeste edasisi rünnakuid ei saa välistada.“
2015. aastal saabus Saksamaale umbes 1,1 miljonit pagulast. See tähendab, et ametnikud on väga vähestel juhtudel juurdlust alustanud. Paljude teadete taga on tegelikkuses sisserändajate eneste kelkimine, katsed inimesi diskrediteerida või libauudiste levitamine.
Mõnikord püüavad pagulasi halvas valguses näidata võõraviha õhutajad. Julgeolekuvõimude sõnul on veel võimalik, et Islamiriik levitab ise teateid terroristide kohta, et tekitada ühiskonnas pingeid ja pagulaskriisi süvendada.
Terrorihäiret pole lõppenuks kuulutatud, kuid ka paanikaks pole põhjust, kirjutab Neue Osnabrücker Zeitung Saksa julgeolekuvõimudele viidates. „Ohutase Saksamaal ja Euroopas on jätkuvalt kõrge,“ teatab BKA. Sellest hoolimata, et mingeid konkreetseid viiteid rünnakuplaanidele praegu ei ole.
Saksa ajaleht kirjutab, et vaieldamatult on olnud suuri probleeme pagulaste registreerimisega ja on endiselt. Kristlike demokraatide (CDU) sisejulgeolekuekspert Bundestagis Wolfgang Bosbach osutab sellele, et paljude pagulaste identiteet ei ole selge. 60 protsendil ei ole möödunud kuudel passi kaasas olnud. „Sellest tulenevaid ohte peame me väga, väga tõsiselt võtma, mida on ka Pariisi ja Brüsseli rünnakud selgeks teinud,“ ütles Bosbach. „Võimud peavad uurima suurema hoolikusega iga üksikut tõendit džihadistlike võitlejate kohta pagulaste hulgas.“
