Saksa julgeolekuteenistus: Vene luure küberrünnakud on kõrge kvaliteediga, hästi finantseeritud ja suure ulatusega

Vene luureteenistuste elektroonilised rünnakud on enamasti mitmeaastaste, rahvusvaheliselt suunatud küberspionaažioperatsioonide osad laiaulatusliku informatsioonikogumise raames. Neid rünnakukampaaniaid iseloomustavad kõrge tehniline kvalifikatsioon, märkimisväärselt tugevad finantsressursid ning nende iseloomus ja ulatuses ilmnevad erakordsed operatiivsed ja töötlemisvõimekused. Vene eriteenistuste elektroonilised rünnakud ohustavad märkimisväärselt Saksa valitsus- ja haldusasutusi, majandust ning teadus- ja uurimisasutusi, teatab Saksamaa sisejulgeolekuteenistus põhiseaduse kaitse liiduamet (BfV).

Mõnesid selliseid operatsioone võib jälgida 7-10 aastat ajas tahapoole, teatab BfV. Paljudel rünnakukampaaniatel on omavahel tehnilisi sarnasusi, näiteks pahavara ja infrastruktuuri osas – need on tähtsad viited samale päritolule. Oletatakse, et küberoperatsioone juhivad nii Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) kui ka sõjaväeluure (GRU).

Venemaa eriteenistuste rünnakute eesmärgid on BfV hinnangul eelkõige välis- ja sisejulgeoleku tugevdamine, strateegiline mõjutamine, näiteks Venemaa sõjalise ja energiaekspordi ning Vene tipptehnoloogia edendamine. Sakslaste vaadeldud kampaaniad on reeglina suunatud informatsiooni kogumisele, seega spionaažile. Üksikutel juhtudel on Vene luureteenistused üles näidanud ka valmisolekut sabotaažiks ja andmete moonutamiseks.

Vene eriteenistuste elektroonilised rünnakud on BfV teatel suunatud ka kõigi poliitikavaldkondade vastu, mis võivad mõjutada Vene huve. Rünnakud riigiametite vastu puudutavad eriti energiapoliitikat ja -julgeolekut, välispoliitikat, näiteks koordinatsiooniprotsesse Euroopa Liidus, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida poliitikat ning sõjalist ja relvastuspoliitikat, Euroopa Liidu raha jagamist ja humanitaarküsimusi.

NATO laienemispoliitikat ja Euroopa Liidu keskendumist transatlantilisele liidule USA-ga peab Venemaa juhtkond ohuks rahvuslikule julgeolekule, teatab BfV.

Rünnakud välisriikide ettevõtete ja uurimisasutuste vastu on mõeldud oskusteabe kogumiseks ning Venemaa oma majanduse ja teaduse edendamiseks, märgib BfV.

BfV teatel on Venemaa rünnakukampaaniad suunatud muu hulgas riikideüleste organisatsioonide, valitsusasutuste, relvajõudude, poliitikute ja parlamendi, Saksa ja rahvusvaheliste ettevõtete ning teadus- ja uurimisasutuste vastu. Tähelepanu on suunatud tipptehnoloogiate väljatöötamisele. Raskuspunkt on sealjuures energia-, sõjandus-, röntgeni- ja tuumavaldkonna ning lennunduse ja kosmoselendude jälgimisel. Venemaa rünnakute tähelepanu keskmes on ka valitsuse kritiseerijad, ajakirjanikud ja valitsusvälised organisatsioonid ning rahvusvahelised suurpangad ja telejaamad.

Lisaks pikaaegsetele operatsioonidele pannakse toime ka sündmustepõhiseid rünnakuid, mis annavad tunnistust Venemaa riiklikest luurealastest huvidest, näiteks küberrünnak Hollandi uurijate meeskonna vastu 2014. aastal Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaysia Airlinesi lennu MH17 allakukkumise põhjuste lõppraporti avaldamise ajal 2015. aasta sügisel, teatab BfV.

Vene eriteenistuste niinimetatud spear-phishing’u rünnakuid iseloomustab BfV teatel hea sotsiaalne tundlikkus ohvritele sobivate e-kirjade saatmise näol. Ohvritele saadetakse taustauuringutega usutavaks tehtud e-kirju, millel on ohvrile tähendust omav sisu (osaliselt siseinfo) ja talle teada olev saatja. Lisaks sellele iseloomustab ründajaid hea keeleoskus. Selliseid e-kirju on täheldatud mitmetes Euroopa keeltes.